• info@finzo.sk
  • |
  • 0903 960 069
mahe
2 aasta vanuste punases laenude põhiosast on laekunud ca 50%.

+ intressid ja viivised - tulumaks = 60-65% põhiosast. Tundub ikkagi mõistlikum kohe maha müüa, mitte kaks aastat oodata. Tänud graafiku eest.

oppear
ning tagastus neutraalsem 65%.

Muidu igati päri, aga kust või mille põhjal see number on võetud?
dubow
dubow, see on tagatisfondi protsent mida kasutasin. Räägiti, et alguses on lootust saada just selline osa tagasi.
oppear
Põhjalikele aruleludele, kas ja kuidas OR sunnismaiseks muudetud võlgade kompenseerimine investorile võiks mõjuda, oleks ehk põhjust püüda kuvada muutuse põhjusi OR „saabastest“. Paraku pole OR ise selles osas mingeid arvamusi ja kommentaare avaldanud, mistõttu on alljärgnev selgelt hüpoteetiline.

Olukord enne üldtingusesse jõuliselt sisseviidud muutust:
• Langevate intressitasemete tõttu on OR sissetulek (teatavasti ca 20% igalt laekunud intressilt ja viiviselt) ja investorite tootlus kahanemas
• Võlamenetluse kulud (NB tagatisfondile müümata 90+ laenude võlamenetlus on ORle puhas kulu) on võlgnevuste kasvu tõttu on suurenemas
• Tagatisfondis „seisev“ raha on kasvanud 140 tuh euroni e. 3,1%ni laenumahust – ilmselt pole 30% 90+ laenude põhiosa jäägi kompensatsioon investoritele küllaldane (st investorid ootavad pigem tulu võlamenetluse intressidest ja viivistest)
• Turul on konkurent IP jõulise kampaaniaga, isepakkujate ja järelturu käivitamisega, portaali uuendusega ning rahvusvahelistumisega oluliselt oma positsiooni kasvatamas – OR laenumaht on võrreldes IPga kahanenud ca 50% 37%le, klientide arv moodustab vaid 18%.

Ilmselt olid need tendentsid seadnud OR jätkusuutlikkuse tõsisesse ohtu, mis tingiski järsu muutuse ärimudelis ja jõuliselt sisseviidud muutuse üldtingimustes: vaja oli saad liikvele tagatisfondis seisev (NB investorite) raha ja suurendada võlamenetluse kuluefektiivsust. „Pehmema“ lahenduse puhul oleks piisanud tagatisfondi 90+ laenude tagasiostmise põhiosas kompensatsiooni tõstmisest (raha tuleb nagunii sellestsamast investorite kogutud tagatisfondist + OR garantii?) tasemeni, et see oleks muutunud investoritele atraktiivseks oleks saanud tagatisfondi vahendid liikvele, selle arvel täiendavate laenude intressidest OR 20% osast ja tagasimüüdud laenude võlamenetlusest täiendavat tulu. Aga olukord oli ilmselt hullem (või täiendava tulu soov tugevam), et tuli kasutusele võtta jõulisemad lahendid: kõik üle 90+ laenud koos võimalike intresside ja viivistega rekvireerida vaid 60 – 70% põhisosa võlgnevuse eest - OR ei pea enam jagama võlamenetluse kulusid ja saab kõik võimalikud tulevased tulud endale + 40 – 30% võlgnevuses laenu põhiosast, liikvele saab tagatisfondi vahendid, mille põhjal väljaantud laenude intresside arvel saab OR ca 20% tulu. Ühtlasi saab nüüd tugevdada võlanõudluse protsessi (kuna kõik tagasivõitmise tulud tulevad OR). Samas väheneb huvi laenude kvaliteedi tagamise ja alla 90+ võlgnevuste menetlemise osas – see ei too ju mingit täiendavat tulu? Risk on, et investorid viivad oma vahendid välja??

Mind isiklikult teeb selline investorõigustele ühepoolne „sissesõitmine“ sügavalt ärevaks ja sunnib küsima, mis järgmiseks? Ka viitab see ohule OR jätkusuutlikkuses. Kuna P2P panganduse põhirisk on portaali haldajas, siis hindan ka ORga seotud riskid tugevalt kõrgemaks varasemast.

Eelnevale tuginevalt, olles sunnitud uutele üldtingimustele alla kirjutama vähendan oma OR laenuportfelli senise IP suhtes 50:50 lt 25:75 ni ja lühendan väljaantavate laenude pikkust.
Oosmo
See Oosmo kommentaar on palju loogilisem OR-i väidetest, et muudatused tehakse puhtast altruismist.
MInul on mitu laenu tasutud poole aastase hilinemisega. Seega teenida mõne kuuga üle 50% kasumit on muudatuste sisseviimiseks palju loogilisem põhjendus kui “ligimesearmastus”.
leopold
Oosmo postitusele vastuseks.
Nagu sa ka ise mainisid on tegemist hüpoteesiga. Ma juhin tähelepanu osadele selle hüpoteesi punktidele.
* Tagatisfondis seisev raha - tegelikult on see ju Omarahale antud laen. Nad võivad sellega suhteliselt vabalt ringi käia ning kui ei teki meeletut laenude müümise buumi on tõenäosus, et neil likviidsusprobleemid tekivad üsna pisike. Kui see raha välja laenataks, siis saaksid nad sellest 20% oma tuludesse, kui see niisama seisab, siis saavad nad seda peaaegu täies mahus nii kasutada nagu heaks arvavad. Põhimõtteliselt. Ega keegi teada ju ei saaks? Või finantsinpektsioon kontrollib?

*Samas väheneb huvi laenude kvaliteedi tagamise vastu - päris üksühele see kindlasti tõele ei vasta, sest kui portfell on nii kehva, et keegi ei maksa, siis ei saa ka Omaraha sealt midagi tagasi.

Ma eeldan, et laenud ostab Omaraha tagasi enda vahendite arvelt pärast seda, kui tagatisfondis raha otsa saab, mis pikas perpektiivis tähendab seda, et nad hakkavad suurt hulka oma raha kinni hoidma laenudes, mis on hapuks läinud ning mille tagasisaamine on kahtlane. Ma ei usu, et see neile otsest kahjumit tootma hakkab, eks nad on teinud arvutused ning prognoos on ilmselt väike pluss, aga iial ei või teada… Võib olla ka suur pluss.

Seda ei saa me ilmselt kunagi teada.

Aga muidu täiesti võimalik hüpotees…
olavi
Lisaks ka omalt poolt mõned tähelepanekud Oosmo postitusele.
1) tagatisfondis “seisab” siiski ~90000 €, mitte 140000. 140000 on vaba raha ehk väljalaenamiseks juba valmis pandud raha hulk.
2) kui juba see 140000 “vedeleb” kuude kaupa ootel siis kuidas sa seda tagatisfondi 90000 liikvele saad? 140000 asemel jääb lihtsalt 230000 “vedelema”. Ja loogiliselt võttes peaks suurem vaba raha hulk intresse alla tooma, ning OR sissetulekuid veelgi vähendama!
3)IP-ga võrdluses oleks ilus võtta ka sealt ainult kuni 3aastased mingi perioodi (nt.viimane aasta) laenud.
Oosmo
„Pehmema“ lahenduse puhul oleks piisanud tagatisfondi 90+ laenude tagasiostmise põhiosas kompensatsiooni tõstmisest (raha tuleb nagunii sellestsamast investorite kogutud tagatisfondist + OR garantii?) tasemeni, et see oleks muutunud investoritele atraktiivseks

4)investorid ei kogu tagatisfondi raha!
Oosmo
Samas väheneb huvi laenude kvaliteedi tagamise ja alla 90+ võlgnevuste menetlemise osas – see ei too ju mingit täiendavat tulu?
5)täiendavat tulu ei too, küll aga toob lõpu portaalile.
vivaldi
olavi
Ega keegi teada ju ei saaks? Või finantsinpektsioon kontrollib?

selle kohta kohe üks uudis ka:
http://e24.postimees.ee/2708562/finantsinpektsioon-hoiatab-isepankur-ja-omaraha-ei-allu-finantsjarelevalvele

Ehk siis finantsinspektisoon ei kontrolli Omaraha tegevust, mis tähendab seda, et tagatisfondi raha on Omaraha'l kasutada selles ulatuses ja sellistel eesmärkidel, mis nad heaks arvavad (artiklis ka viide sellele).
Muus osas on uudis tavaline riskidele tähelepanu juhtimine ehk ei midgi uut.
olavi
Ma hetkel kahevahel,kas lüüa investeeringud lukku ja kogumoos või vaikselt vaadata kuidas uus süsteem arenema hakkab.Esialgu investeerima ei tõtta küll.Intress on ka nii all,et varsti ei kaalu enam riski üle.
jarzzz
Oosmo
Põhjalikele aruleludele, kas ja kuidas OR sunnismaiseks muudetud võlgade kompenseerimine investorile võiks mõjuda, oleks ehk põhjust püüda kuvada muutuse põhjusi OR „saabastest“. Paraku pole OR ise selles osas mingeid arvamusi ja kommentaare avaldanud, mistõttu on alljärgnev selgelt hüpoteetiline. Olukord enne üldtingusesse jõuliselt sisseviidud muutust:• Langevate intressitasemete tõttu on OR sissetulek (teatavasti ca 20% igalt laekunud intressilt ja viiviselt) ja investorite tootlus kahanemas• Võlamenetluse kulud (NB tagatisfondile müümata 90+ laenude võlamenetlus on ORle puhas kulu) on võlgnevuste kasvu tõttu on suurenemas • Tagatisfondis „seisev“ raha on kasvanud 140 tuh euroni e. 3,1%ni laenumahust – ilmselt pole 30% 90+ laenude põhiosa jäägi kompensatsioon investoritele küllaldane (st investorid ootavad pigem tulu võlamenetluse intressidest ja viivistest)• Turul on konkurent IP jõulise kampaaniaga, isepakkujate ja järelturu käivitamisega, portaali uuendusega ning rahvusvahelistumisega oluliselt oma positsiooni kasvatamas – OR laenumaht on võrreldes IPga kahanenud ca 50% 37%le, klientide arv moodustab vaid 18%. Ilmselt olid need tendentsid seadnud OR jätkusuutlikkuse tõsisesse ohtu, mis tingiski järsu muutuse ärimudelis ja jõuliselt sisseviidud muutuse üldtingimustes: vaja oli saad liikvele tagatisfondis seisev (NB investorite) raha ja suurendada võlamenetluse kuluefektiivsust. „Pehmema“ lahenduse puhul oleks piisanud tagatisfondi 90+ laenude tagasiostmise põhiosas kompensatsiooni tõstmisest (raha tuleb nagunii sellestsamast investorite kogutud tagatisfondist + OR garantii?) tasemeni, et see oleks muutunud investoritele atraktiivseks oleks saanud tagatisfondi vahendid liikvele, selle arvel täiendavate laenude intressidest OR 20% osast ja tagasimüüdud laenude võlamenetlusest täiendavat tulu. Aga olukord oli ilmselt hullem (või täiendava tulu soov tugevam), et tuli kasutusele võtta jõulisemad lahendid: kõik üle 90+ laenud koos võimalike intresside ja viivistega rekvireerida vaid 60 – 70% põhisosa võlgnevuse eest - OR ei pea enam jagama võlamenetluse kulusid ja saab kõik võimalikud tulevased tulud endale + 40 – 30% võlgnevuses laenu põhiosast, liikvele saab tagatisfondi vahendid, mille põhjal väljaantud laenude intresside arvel saab OR ca 20% tulu. Ühtlasi saab nüüd tugevdada võlanõudluse protsessi (kuna kõik tagasivõitmise tulud tulevad OR). Samas väheneb huvi laenude kvaliteedi tagamise ja alla 90+ võlgnevuste menetlemise osas – see ei too ju mingit täiendavat tulu? Risk on, et investorid viivad oma vahendid välja??Mind isiklikult teeb selline investorõigustele ühepoolne „sissesõitmine“ sügavalt ärevaks ja sunnib küsima, mis järgmiseks? Ka viitab see ohule OR jätkusuutlikkuses. Kuna P2P panganduse põhirisk on portaali haldajas, siis hindan ka ORga seotud riskid tugevalt kõrgemaks varasemast. Eelnevale tuginevalt, olles sunnitud uutele üldtingimustele alla kirjutama vähendan oma OR laenuportfelli senise IP suhtes 50:50 lt 25:75 ni ja lühendan väljaantavate laenude pikkust.

Oosmo. Tegelik sunniviisilise müümise kehtestamise põhjus on tõenäoliselt hoopis lihtsam. Võlgade sissenõudmise turul on olemas enampakkumised, kus nõuete omanikud panevad kokku portsu nõudeid ja võlgade sissenõudmisega tegelevad ettevõtted teevad oma pakkumisi nõuete ostmiseks. Oletame, et võlgnikule on laenatud 1000 eurot ja laen on “hapuks läinud”. Olukorras, kus vabatahtlikult on oma nõuded tagatisfondile müünu 25% kreeditoridest on sellele nõudele keeruline ostjat leida. Praeguste üldtingimuste raames aga toimub sundmüük tagatisfondile kõigi investorite poolt ning OR tagatisfond kogub paki nõudeid kokku ja ning paneb selle tõenäoliselt enampakkumisele. Enampakkumisel osalevad siis tavalised turuosalised kes nõudeid ostavad (CKE Inkasso OÜ, Aktiva Finants OÜ, PlusPlus Capital AS, OK Incure OÜ jne). Seega ei jää portaali kanda ei sissenõude kulusid ega kapitali ja ajamahukaid sissenõude protsesse.
VincentVega
Ja pole punaseid laene :)
Õhku jäi rippuma ainult kahel korral vastamata jäetud kysimus - kuidas tõhustatakse tööd võlglastega teisel ja kolmandal kuul ja mis on paika pandud plaani oodatud tulem.
mutabor
Suma pôžičky:
Doba trvania pôžičky:

Splátka:

Získajte ponuku za pár minút!

* Vzor ponuky

Prihlásiť