Portaali statistikas oleks punade laenude osakaal pidevas tõusutrendis, kui raha poleks kätte saadud, ei? Väidetavalt ei kipu rahvas neid punaseid laene maha myyma praeguste tingimustega.
Mind häirib valiku võimaluse puudumine. Ma olen kindel et mõned laenud saavad tasutud kohe kui kohtutäituriga maksegraafik paika pandud. Eriti väiksemad. Ja mul ei ole kiire, võin oodata kyll.
mutabor
Mind häirib valiku võimaluse puudumine. Ma olen kindel et mõned laenud saavad tasutud kohe kui kohtutäituriga maksegraafik paika pandud. Eriti väiksemad. Ja mul ei ole kiire, võin oodata kyll.
Pooldan praegust süsteemi. Selline muudatus teeb investeerimise riskantsemaks.
Kui kõige mustema stsenaariumi korral kõik investeeringud hilinevad 90 päeva, siis olen 30% igal juhul miinustes ning edasise investeerimisega võin kaotada veel rohkem kui needki hilinevad. Praeguse süsteemiga on mul teoreetiline võimalus 100% rahast varem või hiljem tagasi saada ja natuke peale.
ainsus
Kui kõige mustema stsenaariumi korral kõik investeeringud hilinevad 90 päeva, siis olen 30% igal juhul miinustes ning edasise investeerimisega võin kaotada veel rohkem kui needki hilinevad. Praeguse süsteemiga on mul teoreetiline võimalus 100% rahast varem või hiljem tagasi saada ja natuke peale.
mutabor
Ma olen kindel et mõned laenud saavad tasutud kohe kui kohtutäituriga maksegraafik paika pandud. Eriti väiksemad. Ja mul ei ole kiire, võin oodata kyll.
Väikeste laenudega on just asi palju kahtlasem. Väikest laenu on väga lihtne saada, pole vaja mingit panga väljavõtet ega midagi. Oma tähelepanekute ja kogemuste põhjal võin öelda, et väikesi laene võtavad suures osas just see kahtlasem (juhutöödest elatuv, erinevad sõltuvused jne.), normaalsele elule põhimõtteliselt käega löönud seltskond, kellel pole sisuliselt midagi kaotada. Pealtnägijaski näitas, kui lihtne oli ühel juba aastaid töötul, sotsiaalmajas koos teiste omasugustega sotsiaalabist elatuval härral sms laenu saada.
Tegin isikliku portfelli ja portaali statistika põhjal mõned arvutused:
70% kindlustatud põhiosa on praeguse statistika (intress üle 22% ja viivislaenude määr alla 4,5%) tingimustel vastuvõetav.
Võimalikke tulevikutingimuste muutusi muidugi pole võimalik ennustada (nagu intressimäär või hapude laenude osakaal).
Küsimus on süsteemi jätkusuutlikkuses ja usus sellesse.
Teine aspekt on kindlasti see, et investorite reaalne tootlus ühtlustub (mis nii mõnelgi põhjustab meelehärmi).
to ainsus
“…kõige mustem stsenaarium…” on vandenõuteooria või paranoia :)
Praeguse süsteemiga saab ca 80% tõenäosusega 20% hapudest laenudest tagasi 2-3aastaga(sõltuvalt investori portfellist - portaali andmed pole sellisel määral kättesaadavad).
Lisaks aspekt, et investeerimise lõpetades hakkab arvestuslik tootlus kohe langema.
ipc
70% kindlustatud põhiosa on praeguse statistika (intress üle 22% ja viivislaenude määr alla 4,5%) tingimustel vastuvõetav.
Võimalikke tulevikutingimuste muutusi muidugi pole võimalik ennustada (nagu intressimäär või hapude laenude osakaal).
Küsimus on süsteemi jätkusuutlikkuses ja usus sellesse.
Teine aspekt on kindlasti see, et investorite reaalne tootlus ühtlustub (mis nii mõnelgi põhjustab meelehärmi).
to ainsus
“…kõige mustem stsenaarium…” on vandenõuteooria või paranoia :)
Praeguse süsteemiga saab ca 80% tõenäosusega 20% hapudest laenudest tagasi 2-3aastaga(sõltuvalt investori portfellist - portaali andmed pole sellisel määral kättesaadavad).
Lisaks aspekt, et investeerimise lõpetades hakkab arvestuslik tootlus kohe langema.
Konkureeriva portaali mõneaja taguse statistika kohaselt oli punaste laenude tagastusprotsent ca 50%, millest omakorda pool oli laekunud enne pankrotistumist. Seega kohtujärgselt oli kätte saadud vaid ca 25%. Tänaseks võib olukord olla muutunud, kuid kindlasti mitte kardinaalselt.
Statistika ja siinsete sõnavõttude põhjal võib järeldada, et punaste laenude kohtujärgne tagastusprotsent 3-5 aasta jooksul jääb igal juhul alla 60-70%. Kui siia lisada ka sundmüügist laekuva summa taasinvesteerimisel saadav kasum, siis on selge, et portaali pakutav 60-70% (loodetavasti ikka põhiosajäägist, mitte algsummast) on investoritele kahtlemata soodne.
Retooriline küsimus: mis on siis lõpuks olulisem, kas mingi hoomamatu “vabadus otsustada” või portfelli tootlus.
maus
Statistika ja siinsete sõnavõttude põhjal võib järeldada, et punaste laenude kohtujärgne tagastusprotsent 3-5 aasta jooksul jääb igal juhul alla 60-70%. Kui siia lisada ka sundmüügist laekuva summa taasinvesteerimisel saadav kasum, siis on selge, et portaali pakutav 60-70% (loodetavasti ikka põhiosajäägist, mitte algsummast) on investoritele kahtlemata soodne.
Retooriline küsimus: mis on siis lõpuks olulisem, kas mingi hoomamatu “vabadus otsustada” või portfelli tootlus.
ipcPeale uue laenuvaate rakendamist on intressid tõesti oluliselt ühtlustunud. Seda eeskätt grupis 800+, kuhu satub investorite enamik. Uus vaade annab hea võimaluse õige intressi väljapeilimiseks ja seda kasutatakse usinalt. Üleeile näiteks läks välja 800+ 24 1000€ laen, kus ülemise ja alumise otsa intressid erinesid vaid ühe protsendi.
…et investorite reaalne tootlus ühtlustub…
Omaraha.ee
ei poolda sundmüüki.
selle pakkumise juures ei häiri protsent vaid pigem aja limiit 90 päeva.
paljud laenud tiksuvad pidevalt punases ja makstakse vaikselt, pigem kannaks maha laenud mis on 6 kuud võlas.
viperxxl
selle pakkumise juures ei häiri protsent vaid pigem aja limiit 90 päeva.
paljud laenud tiksuvad pidevalt punases ja makstakse vaikselt, pigem kannaks maha laenud mis on 6 kuud võlas.
Administraator A.V.Soovin,et OR kiirelt viiks sisse uuendused,mis lisaks investoritele kindlustunnet OR tuleviku suhtes.Küsimus:millal kehtestab OR hapude laenude 70% tagasiostmise süsteemi.Kui OR garanteeritud tagasimakse tõuseb 2 korda,siis on see ju väga hea tulemus.Ka on väga hea OR poolt autentimise lisavõimaluse loomine OR PIN-i kaudu,kõigile ei sobi mingitel(isiklikel)põhjustel-parool on ununenud,ID-kaart on vahetuses etc.Laenaja läbib niikuinii range kontrolli,vaatamata sellele on minul isiklikult 2 haput laenu laenajatelt skooriga 900.
lempst111
viperxxl, kas isepankuris polnud mitte 60 päeva? ning isegi selles valguses ei näe tagasimaksete protsent kõrge. Samuti arvesta, et see kui mõningaid laene tagasi makstakse ei tähenda, et jätkatakse kuni lõpuni (pruugib peatuda 70% lähistel), aga kui palju korvad sa maksmata jäävatest laenudest saadava versus ääri-veeri sissetulevad punases summad?
Ma leian neid numbreid ei anna lõpuks võrrelda ja ma usun, et veelgi mõeldamatum on see hinnang kui arvestada, et kohe kätte saadud raha nagunii kasvab sarnase mõõdu täis.
oppear
Ma leian neid numbreid ei anna lõpuks võrrelda ja ma usun, et veelgi mõeldamatum on see hinnang kui arvestada, et kohe kätte saadud raha nagunii kasvab sarnase mõõdu täis.
Mul tuli üks rumal idee, ma ei tea kas sellelaadset uuendust on siin foorumis varem arutatud, aga käin siiski välja. Võite vabalt vee peale tõmmata.
Asutaks tagatisfondi kõrvale uue fondi “Sotsiaalne Solidaarsusfond” ehk siis SOS-fond, kuhu igalt investorile laekunud intressisummalt kantaks automaatselt 1%.
Sellesse fondi laekunud raha saaks kasutada punaste laenude müümisel, tagatisfondist puudu jääva osa täitmiseks, et investor saaks punase müümisel alati tagasi 100% põhiosast.
Laenu müümise mehhanism käiks nii, et omaraha portaal arvutab öösel välja, mis kuupäevast vanemad punased laenud saaks 100% katte (tagatisfond + sosfond > põhiosade jääk), s.t ainult väga vanasid portaali poolt väljaarvutatud kuupäevast vanemaid punaseid saaks müüa 100% kattega, sellest kuupäevast uuemate laenude müümine käiks nii nagu tänagi tagatisfondi protsendi alusel.
Laenuvõtja jaoks jääks kõik nii nagu täna.
Laenu mitte tagasimaksva isiku jaoks ei muutuks midagi.
Portaalis hakkaks langema halva portfelli protsent ja tõusma tagatisfondist tagastatav protsent.
Investor kaotaks oma intressitulust 1% kuid võidaks teadmise, et varem või hiljem saab laenu maha müüa ilma kahjumita (ärme saamatajäänud intresse arvestame siinjuures). Lisaboonuseks see, et tavalise punase müümisel hakkaks pikemas perspektiivis ka rohkem raha tagasi tulema.
Ma ei ole välja arvutanud, kas see 1% toidab, ehk siis kas SOS-fondi hakkaks tekkima piisavalt vahendeid et mingi efekt tekiks, samas ei tohiks 1% investoritele väga raske koorem olla, vaadates mis protsenti ollakse nõus portaalile maksma vahendustasuna.
Edu!
profit
Asutaks tagatisfondi kõrvale uue fondi “Sotsiaalne Solidaarsusfond” ehk siis SOS-fond, kuhu igalt investorile laekunud intressisummalt kantaks automaatselt 1%.
Sellesse fondi laekunud raha saaks kasutada punaste laenude müümisel, tagatisfondist puudu jääva osa täitmiseks, et investor saaks punase müümisel alati tagasi 100% põhiosast.
Laenu müümise mehhanism käiks nii, et omaraha portaal arvutab öösel välja, mis kuupäevast vanemad punased laenud saaks 100% katte (tagatisfond + sosfond > põhiosade jääk), s.t ainult väga vanasid portaali poolt väljaarvutatud kuupäevast vanemaid punaseid saaks müüa 100% kattega, sellest kuupäevast uuemate laenude müümine käiks nii nagu tänagi tagatisfondi protsendi alusel.
Laenuvõtja jaoks jääks kõik nii nagu täna.
Laenu mitte tagasimaksva isiku jaoks ei muutuks midagi.
Portaalis hakkaks langema halva portfelli protsent ja tõusma tagatisfondist tagastatav protsent.
Investor kaotaks oma intressitulust 1% kuid võidaks teadmise, et varem või hiljem saab laenu maha müüa ilma kahjumita (ärme saamatajäänud intresse arvestame siinjuures). Lisaboonuseks see, et tavalise punase müümisel hakkaks pikemas perspektiivis ka rohkem raha tagasi tulema.
Ma ei ole välja arvutanud, kas see 1% toidab, ehk siis kas SOS-fondi hakkaks tekkima piisavalt vahendeid et mingi efekt tekiks, samas ei tohiks 1% investoritele väga raske koorem olla, vaadates mis protsenti ollakse nõus portaalile maksma vahendustasuna.
Edu!