• info@finzo.sk
  • |
  • 0903 960 069
Nii nagu tootele või teenusele peab olema sobiv hind, et tootlus oleks võimalikult suur, peavad ka laenuintressid olema sobiva suurusega.

Selge on see, et Slovakkia laenude intressid on liiga kõrged laenajatele, kuigi laenajaid leidub ka kõige kõrgemate intresside juures. Aga, kas laenaja suudab nii kõrgeid intresse teenindada pika aja jooksul?

Mis tekitab kõrget laenuintressi ja kuidas saada seda allapoole? Kuidas saab madalamat intressi teha atraktiivseks investorile?
Praegu näen kaht asja, mis ajavad laenuintressi liiga kõrgeks:

1. OR vahendustasu on 30%, mis sööb investori tootlust, seega investor ei ole väga huvitatud investeerima riskantsematesse laenadesse, kus tootlus on väiksem, kui eesti laenudel. Minu ettepanek on tuua vahendustasu samasuuruseks, kui eesti laenudel - 20%.

2. Hapuks läinud laenu tagasimakstav % - slovakkia laenudel 60%. Kui hapuks läinud laenust saab liiga vähe tagasi, siis hinnatakse kaotust suurema intressi sisse. Investori seisukohalt see number võiks olla suurem - meelsasti ka 80% nagu eesti laenude puhul. Kuidas seda saavutada? Alustame esimesest punktist ja jätkame teise punkti arenguga liikudes tagasimakstava protsendiga ülespoole. Hea tava kohaselt on muidugi hea alati teada saada, kui on tehtud mingi muudatus protsentide suhtes.

Kui saame intressid langema saame laenajateks paremaid laenajaid ja paremaid tagasimakse tulevikus, kui tänapäeval ja sellega paremat tootlust. Seejärel võib hakata mõtlema ka teistes riikides laenu andmise üle, kui saame slovakkia intressid korda.
soodnelaen
soodnelaen
… saame laenajateks paremaid laenajaid ja paremaid tagasimakse tulevikus, kui tänapäeval ja sellega paremat tootlust.

Kõigele eelnevale positiivsele võib lisanduda ka tagatisfondi kasvamine, mille takistuseks on olnud teatavasti suuremalt osalt slovakkia laenud. Väida vastu, kui see ei pea paikka või leia parem lahendus.
soodnelaen
Slovakkia on keeruline turg. Mullegi jäävad osad asjad arusaamatuks. Olulisem tagatisfondi protsentidest ja laenuintressidest on mulle jätkusuutlikus. Ma tahan, et Slovakkia käekäik ei rikuks toimivat Eesti süsteemi.

Võrreldes Eestiga
- Ühelt poolt on elamuaseme laenude intress madalam kui meil: keskmiselt 1.7% aastas vs. meie 2.5%
- Teiselt poolt on ka keskmine krediitkaardi aastane intress madalam või enam-vähem samaväärne: 16.42% vs. meie 17.2%

Samal ajal leidub laenajaid, kellele Slovakkias on 50% lühilaenu aastane intress sobiv. Kindlasti leiaks ka Eestist selliseid kellele selline intress sobib, aga üldjuhul laenaja profiil ei sobiks, et saada aksepteeritavat 601-700 skoori.

Ma ise sõnastaks Slovakkia ettepaneku sedasi:
- Palun korrigeerida Slovakkia tagatisfondi protsenti selliselt, et portaali tagatisfond tervikuna oleks jätkusuutlik.

Võimalusel võiks tõsta, aga väga ettevaatlikult, sest lühiajaliselt see pigem annab tagatisfondi kahanemisele hoogu juurde. Ainus positiivne lootus on, et pika peale see meelitaks kvaliteet-laenajaid ja stabiliseeriks olukorda. Juhul kui kvaliteet-laenajaid ei tule ja olukord jääb nagu täna peaks hoopis Slovakkia tagatisfondist saadavat protsenti vähendama.
HannesR
HannesR
… täna peaks hoopis Slovakkia tagatisfondist saadavat protsenti vähendama.
Kui slovakkia tagatisfondi protsenti(=hapuks läinud laenu tagasimakse protsent) vähendada, siis võid saavutada mingil määral tagatisfondi kasvu, aga samas see tekitab investori huvi kaotamist slovakkia kohta, millega kaasneb lõpuks slovakkia turu kadumine. Kas me tahame seda või tahame erinevaid toimivaid investeerimisinstrumente?
soodnelaen
Ära võta tsitaati kontekstist välja. Sisu saab hoopis teise tähenduse.

Positiivne kui Slovakkia edukalt toimima saab, aga võetav risk peab olema mõistlik. Peaks seadma kasvõi mingi esmase eesmärgi ja mõtlema numbrites, milline risk on OK. Ja ma ütleks, et kui turule sisenemiseks on 1 miljon eurot ära põletatud ja soovitud tulemust ei ole ikka saavutatud tuleks kas vahetada koostööpartnerit või keskenduda teistele laienemisvõimalustele. Bondora ja Mintos juba said Slovakkiaga vastu näppe. P2P ajalugu täna ei räägi Slovakkia kasuks.

Ma nimetaks “tagatud laene” läbi Läti koostööpartneri edukaks laienemiseks, kindlasti on Euroopas sarnaseid 9-11% võimalusi veel. Kui otsida “seksikaid” protsente nagu 25% või rohkem siis P2P laenude puhul ise usaldangi vaid Baltikumi, Gruusiat ja mujal maailmas Malaisiat ning Singapuri. Ladina Ameerika on ka hea tootlusega, aga nad ei lähe reeglina arvesse. Parem hoida 100 eurot pangas kui teenida 25% valuutas, mis kaotab oma väärtusest 50% aastas (loodan, et mõte on arusaadav).
HannesR
Tehniliselt on ka olemas variant kuidas su ettepanek kiiresti ära teha:

Portaal annab omalt poolt väljavalitud Slovakkia laenajatele garantii 100% ulatuses. Võibolla saab sedasi pakkuda investorile 11% intressi praeguse 50% asemel. Meil on juba teada, et Läti tagatud laenudesse 10.5%-ga raha läheb.
HannesR
HannesR
… täna peaks hoopis Slovakkia tagatisfondist saadavat protsenti vähendama.
Kui muutus tuleb, siis peaks muudatus kehtima uutele väljastatavatele laenudele (aga ma arvan, et nii see pole). Kui muudetakse mingis suunas mingit asja ja siis su laenud (mõnel tuhandeid/kümneid tuhandeid Slovakkia/Eesti laene) on laenatud mingi protsendiga välja ja sa tead, et tagatisfondist tuleb selline % tagasi, kui laenaja rohkem ei maksa ja kui nüüd nendele tuhandetele laenudele hakkab kehtima väiksem fondi väljamakse päeva pealt, siis ei pruugi sealt enam investor, kes tegelikult raha väljastas, eriti midagi saada (kehvemad grupid võivad toota pluss märgi asemel miinust, kuigi laenamise hetkel olid teised kokkulepped investori ja portaali vahel). Head nuputamist, kuidas midagi teha. PS. kui mingi muudatus on plaanis, siis võiks/peaks olema nii, et näit. portaal teavitaks_Portaal annab teada: 30 päeva pärast hakkab kehtima selline asi (mitte täna, loe: eile), et hetkel on olukord selline, et tuleb selline muudatus. Kõike head.
kindlus
 
Suma pôžičky:
Doba trvania pôžičky:

Splátka:

Získajte ponuku za pár minút!

* Vzor ponuky

Prihlásiť