Üks variant oleks muidugi see info meil kõik koos crowd source'ida.
Teha üks tabel google drive'i näiteks, kuhu paneme kirja väljastatud laenud ja need laenud, mis tagatisfondile müüakse. See ei tohiks olla eriti keeruline ega ka aeganõudev ettevõtmine.

Vabalt võiks jagada seda statistikat siin ka teistega. Siis teaks ka ise, kust peaks kinni keerama :)

Imelik, et OR pole ikka veel seletusi jaganud seoses tagatisfondiga!?

kindlus
Lihtsalt mina ise ei pea oma pead vaevama sellega, kas fondis on rohkem raha või vähem.

Ehk ei peagi, aga kus on öeldud, et ka kõige kõrgema skooriga laenud ei lähe hapuks? Ka kaua aega makseid teinud kõrgeima skooriga laenud võivad minna hapuks ja on läinudki. Põhjuseid võib olla mitmeidki. Viimane juhtum, mis on isiklikult ette tulnud: inimene lihtsalt lahkub sellest ilmast.

Asi ei ole selles, millise skooriga laenajatele laename, vaid selles, et kuidas saame olukorda parandada, et tagatisfondi suurendada. Sellega tagame investeerimisel turvatunde. Isegi, kui laenad ainult kõrgeima skooriga laenajatele, võivad laenud minna hapuks. Et sealt hapust laenust saaks, suurema osa laenust tagasi on vaja tagatisfondi, mis on hetkel sulamas nulli poole. Tarvis on lahendust, millega turvatakse investorite tegutsemist, muidu ühel hetkel märkad, et oh-oh, nüüd hakkas ka minu raha sulama. Siis on hilja midagi ette võtta.

Hea meelega vaataks tagatisfondi numbrit (või tagatisfondi numbri suhet portaali portfelli (%)) portaali statistika lehelt, kus selle arengut saaks jälgida igakuiselt, samuti müüdud laenude hulka, mida nii mõnigi investor on huvitatud nägema.

Annan võrdluseks mõned numbrid: oktoobri alguses 2016 oli tagatisfondis 167 497 € ja Omaraha portfell 8 405 457 €. Nenede numbrite suhe on 1,99%. Täna on tagatisfondis 141 041 € ja Omaraha portfellis on 13 776 306 €. Vastavalt viimaste numbrite suhe on 1%. Vahe 1% ehk kahekordne. Tagatisfondi suurus on langenud 2 korda. Ise oleksin oodanud, et see oleks jäänud samasse suurusklassi ehk 2%. Kui see nii oleks olnud, peaks tagatisfondi suurus täna olema 275 526 €.
Kokkuvõtteks, kui Omaraha portfell on kasvanud eelmise aasta oktoobri kuust alates 1,6 korda on tagatisfond vähenenud 1,18 korda. Millest see on tingitud? Kuidas saame asja parandada?


Hea oleks teada ka seda, millest makstakse tagatud laenude hapuks läinud laenud kinni? Sest seda infot ei näe kusagilt. Võib ju juhtuda ja kindlasti ka juhtub, et ka tagatud laenud võivad minna hapuks.

Kas keegi teab või oskab selgitada, mis saab kõige mustema stsenaariumi korral, kui näiteks algab uus “masu” ja tagatisfond langeb nulli?
Kuidas OR täidab siis seda lepingu punkti: “Lepingute automaatsel üleminekul, kohustub portaal tasuma investorile hüvitist mitte vähem kui 60 % laenu põhiosa jäägist.”
Kas sellises olukorras leidub inkasso-tegelasi, kes on nõus hapuks läinud laenud vähemalt 60%-ga ära ostma?


Kõikvõimaliku statistika kuvamine on loomulikult igati teretulnud ja aitab langetada investeerimisotsuseid, aga…
Statistika näitab seda, mis on minevik. Praegusel juhul siis stabiilne ja kasvav majanduskeskkond.
Kui ühel hetkel peaks miskit kardinaalselt muutuma (paremaks/halvemaks), siis on sellest varasemast statistikast suhteliselt null kasu.

OR selgitust/kommentaari kuulaks huviga siin teemas varem mainitud märksõnade kohta:
Väljastatud laenud -> tagatisfondi sissemakse -> prognoositav tagatisfond -> reaalne tagatisfond -> suur erinevus.
Ehk siis, kus raha kõige rohkem põleb ja mis selle muutmiseks teha annab?

Kõikides gruppides lähevad laenud kollaseks/punaseks/siniseks - see on elu (mõnes rohkem, mõnes vähem).
Kõige kehvemad tagasimaksjad on 6 kuu laenajad (iga üks võib enda portfelli lähemalt uurida või OR statistikat vaadata, kõik on ju kenasti näha). Mida laenaja võiks mõelda, kui laenab raha (võib parandada): kui võtan lühilaenu, siis tean, et maksan kohe-kohe tagasi (laenajal on mingi plaan/mõte), kui võtan pika tähtajaga laenu, siis on mõte ju selles, et osamaksed jaguneksid pikema perioodi peale ja igakuine tagasimakse oleks pigem väike. Mida mõtleb 6 kuuks laenaja - ei oska öelda, võib olla, et rahad käes ja proovin maksta, kuid üle korra või kahe paljud ei jõuagi maksta ning motivatsioon saab ka otsa, et maksta, samas osamaksed ka piisavalt suured. Paljud maksavad 0€. Üks variant on, et lühematesse laenudesse ei antaks niipalju laenu. Teine mõte oli, OR võtaks ka 6 kuuks laenaja käest kohe intressi laenamise hetkel, kuid OR ei poolda sellist muutust. 6 kuuks laenajate psühholoogia on kuidagi teistsugune (üks osa ühiskonnast). Tahaks palju raha ja kiiresti ning samas ise ei peaks eriti midagi tegema (vend ütles nädal tagasi, et tema firmasse on ka selliseid töötajaid kandideerinud, kes sõidavad uhke autoga letti ja küsivad palju palka saab, tööst ei jõutagi rääkida, ise oled ettevõtja ja pakud ca 20 inimesele tööd ja sõidad volkswageniga), aga tagasimaksmise peale pole jõudnud mõeldagi, et küll saab, kuni saabub esimene SMS, et kohe on maksetähtaeg. Paari päevaga hakata ruttu raha otsima (on endalgi olnud töömehi, kes ütlevad, et küll saab ja küll jõuab või teinekord, et vaja kiiresti natuke avanssi, et midagi ära maksta üks on veel siiamaani võlgu ja tel. ka enam kasutusel pole ja võttis ka ühelt kaastöötajalt võlgu ja tagasi pole veel maksnud sentigi 3 a jooksul, mõni on juba teisel tööpäeval avanssi küsinud!?!, nagu varem poleks olnud teada, vaid SMS-i teavitus ongi kogu su kohustuste kalender, mõni on tahtnud tööle tulla, et kiiresti, kiiresti on vaja hullult raha teenida), et laenumakse tagasi maksta, osad saavad sellega hakkama paar kuud, aga osad mitte isegi esimesel kuul. Tegelikult on OR-l ka kasulik, et kehvematesse gruppidesse ei laenataks (statistika on juba olemas, nüüd võiks edasi liikuda), kuna siis portaali pidaja firma/OÜ saab ka rohkem raha.
Millises grupis kõige rohkem laene tagatisfondile tagasi müüakse? - Nendes gruppides, kus on väikseimad tootlused, s.t. keskmine tootlus läheb alla, nulli või miinusesse (eks need tagasimüügid kõige rohkem mõjutavad tootlust, igaüks võib ju oma portfelli lähemalt uurida, millises grupis on kõige suurem tagasimaksmise hulk ja näit. selle valiku kinni panna ja siis edasi vaadata).
Huvitav, kas 6 kuuks laenaja on pigem mees või naine? Head nuputamist.

soodnelaen

Nenede numbrite suhe on 1,99%. Täna on tagatisfondis 141 041 € ja Omaraha portfellis on 13 776 306 €. Vastavalt viimaste numbrite suhe on 1%. Vahe 1% ehk kahekordne


Natukene norin :)
1,99% versus 1% vahe pole mitte 1% vaid 1 protsendipunkt ehk ca 100% ;)

Lihtsalt jälgigem olukorda. Praegu ise ei paanitse.

Kui alla 100,000 läheb eks võib eeldada, et Eesti tagatisfondi 80%'st saab 75% ja Slovakkia 60%'st 55%. See omakorda paneb investoreid valiku ette kus ühel pool on intresside tõstmine seoses suurema riskiga ja teisel pool rahakraanide koomaletõmbamine.

Ma võibolla spekuleerin, sest pole kindel kas Eesti ja Slovakkia tagatisfondid on ühine supipott või mitte, aga kas mitte see viimane turg pole portaali tagatisfondi kahanemisele natuke hoogu juurde andnud? Eks see uutele turgudele laienemise risk võib seda mõjutada, aga kui tagatisfondid on korralikult segregeeritud, siis on tegu lihtsalt variatsiooniga ja mingit süstemaatilist riski Eesti laenudesse investeerijatel ei ole.

Fond on ühine. OR ju kirjutas, et EE laenud genereerivad nii palju raha, et see võiks ka 100% olla, aga et investorid ikka kahe jalaga maa peal oleks, siis jätkame 80-ga. SL ei saa hetkel 60-ga hakkama, s.t. kui see langetada 50-le või alla poole, siis SL laenud saaksid ka hakkama, aga siis ei tekiks väga suurt statistikat, mida on jooksvalt ja hiljem hea analüüsida.
SL laenud ongi statistika kogumine, et kuidas ühes või teises riigis laenajad käituvad ja millised matemaatilised mudelid seal töötavad või ei tööta. Nii et, proovime need matemaatika tekstülesanded kenasti lahendada, kuna seda lahendust võib olla mõne teise riigi juures hea kasutada. Head lahendamist (hetkel lahendasin enda jaoks olukorra matemaatiliselt selliselt, et 6 kuuks ei soovi laenu anda). 6 kuuks laenajatelt võiks küsida mõnda lisa dokumenti (konto vv jt. statistika mõttes, et kas siis sellisel juhul on neid laenajaid ka piisavalt või need inimesed lihtsalt hakkavad mõnes teises grupis laenama, kuna ei soovi vv. saata).

Minu pisike statistika ütleb, et maksmisega hilinejatest 6 kuuks laenajad ei ole enamuses.
Hetkel 569 lepingut, 24 kollast, neist 5 tk 6 kuud, 7 tk 1 aasta, 12 tk 2 aastat.
Punaseid 2 tk ja mõlemad 1 aasta.
Ei ole küll kokku lugenud, kui palju üldse erinevates perioodides laene on.
Alustasin küll alles jaanuari lõpus ja paljud laenud alles vähem kui kuu tagasi välja antud.