Täna käivitus uus version, kuhu ol lisatud kaks olulist uuendust.
1) Vene keel. Palume mõistvat suhtumist – kui leiate vigu, andke teada.
2) Tootlus. Statistika alla on lisandunud kaks tootlust iseloomustavat näitajat – XIRR ja CAGR. Nende sisu me lahti seletama ei hakka, seda võib igaüks ise uurida, küll aga selgitame arvutamise metoodikat.
Mineviku suunas arvestatakse kõiki täpselt nii, nagu toimunud on – väljamaksed, tagastused, intressid, viivised, kõik reaalsetel kuupäevadel.
Tuleviku prognoosimisel oleme kasutanud pessimistlikku skeemi. Kui lepingut makstakse korrektselt või on see võlas kuni 31 päeva, siis tulevikumaksete puhul arvestatakse, et nad laekuvad õigetel kuupäevadel õiges mahus. Võlas olev makse loetakse makstuks vaatamise hetkel ehk “täna”. Kui võla pikkus on üle 31 päeva, loetakse 91. päeval makstuks 50% netojäägist. Seda siis väljamaksena tagatisfondist. Kui 91. päev on möödas aga raha pole välja võetud, loetakse väljamakse päevaks vaatamise hetk ehk “täna”.
arne
1) Vene keel. Palume mõistvat suhtumist – kui leiate vigu, andke teada.
2) Tootlus. Statistika alla on lisandunud kaks tootlust iseloomustavat näitajat – XIRR ja CAGR. Nende sisu me lahti seletama ei hakka, seda võib igaüks ise uurida, küll aga selgitame arvutamise metoodikat.
Mineviku suunas arvestatakse kõiki täpselt nii, nagu toimunud on – väljamaksed, tagastused, intressid, viivised, kõik reaalsetel kuupäevadel.
Tuleviku prognoosimisel oleme kasutanud pessimistlikku skeemi. Kui lepingut makstakse korrektselt või on see võlas kuni 31 päeva, siis tulevikumaksete puhul arvestatakse, et nad laekuvad õigetel kuupäevadel õiges mahus. Võlas olev makse loetakse makstuks vaatamise hetkel ehk “täna”. Kui võla pikkus on üle 31 päeva, loetakse 91. päeval makstuks 50% netojäägist. Seda siis väljamaksena tagatisfondist. Kui 91. päev on möödas aga raha pole välja võetud, loetakse väljamakse päevaks vaatamise hetk ehk “täna”.
Arvestades seda, et praegu on see tagatisfondi väljamakse alla 30% ja tundub, et ta liigub ainult allapoole, siis tundub see 50% arvestus veidi liigselt optimistlik.
RahaFoorum
Alla 30% on nüüd küll ilmne liialdus. Hapudest laenudest saab aja jooksul kätte kindlasti rohkem kui 50%, tuleb vaid varuda kannatust. Lisaks viivised, mida tulevikuprognoos ei arvesta.
Keskmine Xirr hetkel 30%, Cagr 8%.
arne
Keskmine Xirr hetkel 30%, Cagr 8%.
Kas keegi asjaga rohkem kursis olev kirjutaks maakeeles mõne sõnaga lahti XIRR ja CAGR funktsioonide tähenduse, seda siis just OR kontekstis?
maus
Hämmastav, et keskmised nii kõrged on. Ei taha kohe kuidagi uskuda kui vaadata kommentaare foorumites ja enda XIRR ja CAGRi. Endal on need vastavalt -0.01% ja 0%.
ragulka
ragulka
Hämmastav, et keskmised nii kõrged on. Ei taha kohe kuidagi uskuda kui vaadata kommentaare foorumites ja enda XIRR ja CAGRi. Endal on need vastavalt -0.01% ja 0%.
Toodud keskmised on ilmselt tõesed. Mul need hetkel lausa 47,32% ja 8,09%, mis on arvatavasti kõrged seetõttu, et suurem osa investeeringuid tehtud hiljuti.
Samas pole päris selge, mida nende numbritega peale hakata, sest tegeliku tootlusega on neil minu meelest vähe pistmist. Isepankuris on mul XIRR stabiilselt üle 20%, kuid portfelli tegelik netotootlus (peale tulumaksu maha arvamist) kõigub napilt 2-3% vahel.
Vastus ragulkale.
150-st investorist umbes kümme on miinuses. Keskmised on tõesti, nagu öeldud, 30% ja 8%. Foorumiga kipub olema selline lugu, et need, kelle tootlused on suured, eriti sõna ei võta.
Oleme uurinud investorite tegevust ja tulemusi ning võime välja tuua järgmised tendentsid:
1) Kui väljastatud laenude arv on väike (mõned üksikud), on tulemused nö seinast seina, nii -50% kui +80%.
2) Kui laenude arv on suur (vähemalt 50), jäävad tulemused reeglina 20-30% kanti.
3) Kehvemas seisus on need, kes investeerisid mais-juunis ja asusid seejärel raha välja võtma. Nende hulka kuulute ka Teie. Samas on meil mitu isiklikku tuttavat, kes tulid üsna suurte summadega kohe alguses mängu ja jätkavad tänaseni. Nende tootlused on 20-30% vahel.
Soovitame endiselt mitte investeerida vähestesse laenudesse palju, vaid paljudesse vähe. Nagu finantstoodete puhul ikka, tuleks olla kannatlik ja järjepidev.
arne
150-st investorist umbes kümme on miinuses. Keskmised on tõesti, nagu öeldud, 30% ja 8%. Foorumiga kipub olema selline lugu, et need, kelle tootlused on suured, eriti sõna ei võta.
Oleme uurinud investorite tegevust ja tulemusi ning võime välja tuua järgmised tendentsid:
1) Kui väljastatud laenude arv on väike (mõned üksikud), on tulemused nö seinast seina, nii -50% kui +80%.
2) Kui laenude arv on suur (vähemalt 50), jäävad tulemused reeglina 20-30% kanti.
3) Kehvemas seisus on need, kes investeerisid mais-juunis ja asusid seejärel raha välja võtma. Nende hulka kuulute ka Teie. Samas on meil mitu isiklikku tuttavat, kes tulid üsna suurte summadega kohe alguses mängu ja jätkavad tänaseni. Nende tootlused on 20-30% vahel.
Soovitame endiselt mitte investeerida vähestesse laenudesse palju, vaid paljudesse vähe. Nagu finantstoodete puhul ikka, tuleks olla kannatlik ja järjepidev.
Vastus maus’ile.
Xirr on seesama krediidi kulukuse määr, millega pangad ja laenukontorid oma laene reklaamivad. Meie puhul siis krediidi tulukus. Olukordi, kus raha liigub pidevalt sisse-välja, iseloomustab Xirr väga hästi. Excelis on samanimeline funktsioon, mida võite katsetada.
Cagr’i kohta soovitame lugeda tarkinvestori kodulehelt: http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/CAGR
Seda, kuidas on asi lahendatud Omaraha kontekstis, oleme ülalpool selgitanud. Küsimus on tuleviku prognoosimises.
arne
Xirr on seesama krediidi kulukuse määr, millega pangad ja laenukontorid oma laene reklaamivad. Meie puhul siis krediidi tulukus. Olukordi, kus raha liigub pidevalt sisse-välja, iseloomustab Xirr väga hästi. Excelis on samanimeline funktsioon, mida võite katsetada.
Cagr’i kohta soovitame lugeda tarkinvestori kodulehelt: http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/CAGR
Seda, kuidas on asi lahendatud Omaraha kontekstis, oleme ülalpool selgitanud. Küsimus on tuleviku prognoosimises.
Kuidas te CAGRi arvestate? St. mis summad on võetud algväärtuse ning millised lõppväärtuse hulka?
Miks XIRRis tulevikku ennustada, vaid piirduda olemasolevate andmetega ning näidata teenitud tootlust?
Kuidas on XIRRis arvesse võetud investorite tasutud teenustasud?
ptomberg
Miks XIRRis tulevikku ennustada, vaid piirduda olemasolevate andmetega ning näidata teenitud tootlust?
Kuidas on XIRRis arvesse võetud investorite tasutud teenustasud?
Lisaksin veel seda, et XIRR ei ole otseselt krediidikulukuse määr vaid aasta baasile viidud tootlus, arvestades ebakorrapäraseid nii positiivseid ja negatiivseid laekumisi portfellis.
Lihtsustatult annab see ülevaate kui palju välja investeeritud rahalt aasta baasilt teenitakse. See tähendab, et kui investeeritakse üheks kuuks 100 eurot ning tagasi makstakse 101 eurot elik teenitakse 1% netotootlust, siis aasta baasile viidud on see ca 12%. Kui nüüd portfellis aasta jooksul ühtegi muud liikumist ei toimu, siis aasta lõpus näitab XIRR ikka portfelli tootluseks 12%, sest üldjuhul ei arvestata raha seismist (kuigi seda saab vajadusel ka arvesse võtta).
ptomberg
Lihtsustatult annab see ülevaate kui palju välja investeeritud rahalt aasta baasilt teenitakse. See tähendab, et kui investeeritakse üheks kuuks 100 eurot ning tagasi makstakse 101 eurot elik teenitakse 1% netotootlust, siis aasta baasile viidud on see ca 12%. Kui nüüd portfellis aasta jooksul ühtegi muud liikumist ei toimu, siis aasta lõpus näitab XIRR ikka portfelli tootluseks 12%, sest üldjuhul ei arvestata raha seismist (kuigi seda saab vajadusel ka arvesse võtta).
- 1
- 2