Olles võrdlemisi aktiivne investor Omarahas võin öelda,et Teie jutus on palju meelevaldseid väiteid. Skoorimine pole kaugelt seotud ainult doc ja väljavõtete edastamisega seal taga on oluliselt põhjalikum protsess. Investorina soovitaksin Teil keskenduda rohkem tootlusele ning vähem mõelda,et portaal üritab Teid igal võimalusel “nöörida”. Mis puutub suhtumisse siis portaal kindlasti ei saa keskenduda igale ettepanekule vaid peab vaatama oluliselt suuremat pilti. Erinevalt mõnest teisest portaalist pole Omaraha minu teada kunagi keskendunud otseselt kiirlaenude refinantseerimisele. Tõenäoliselt on see üks peamisi põhjuseid miks Omarahas on kõrgem tootlus ja madalam “overdue” osakaal.
KristjanT
LehmanBrothers
vivaldiMa ei tahakski sekkuda, aga mis on su sõnumi mõte? Oled sa äkki portaali esindaja või administraator? Sel juhul saan mõttest aru.
arne
Viiviselt ei lähe midagi portaalie, kogu viivise saab investor.
Omaraha.ee
Palun nüüd selle kohta selgitust. Ilmselt oleks hea, kui vastaks jurist. Võlaõigusseaduse järgi on lubatud küsida viivist mitte rohkem kui lepingus sätestatud laenu intress või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8%, kumb iganes suurem on(§113). Lepingu järgi on minu ja laenaja vahel kokku lepitud, et mina saan 80% intressist (20% läheb omarahale), nüüd kui kogu viivis laekub mulle, siis olen ma nõudnud kõrgemat viivitusintressi kui seadus lubab? Et varsti tuleb kohtulahend, kus keegi härra hakkab mult 3 aastat tagasi makstud üleliigseid viivitusintresse koos omapoolsete intressidega (praegu 8.15% aastas VÕS §113 koos §94) tagasi nõudma? Või sõlmib laenaja mingi teistsuguse lepingu ikkagi ja minu ja Omaraha vaheline leping jaotab vastavalt intresse ning viivitusintresse?
Kellega ma siis ikkagi lepingu sõlmin?
Või siiski ei olnud Arnel eelmine kord õigus? Väljavõte lepingust: “Viivise jagunemise metoodika on analoogne koguintressi, laenuintressi ja vahendustasu arvutamise ja jagunemise metoodikaga.”
On olemas seadusejärgne ja kokkuleppeline viivisemäär. Kokkuleppeline on ülimuslik. Kui ei ole kokkuleppelist, siis rakendatakse seadusejärgset.
OR puhul see aga pole eriti teemaks, kuna siin rakendatakse viivist kui sanktsiooni vaid loetud kuude vältel. Seega jääb viivise suurus marginaalseks ka siis kui võlgu jäämisest on möödunud 10 aastat. Teatavasti kümne aasta vanune võlg kuulub kustutamisele.
p.9
OR puhul see aga pole eriti teemaks, kuna siin rakendatakse viivist kui sanktsiooni vaid loetud kuude vältel. Seega jääb viivise suurus marginaalseks ka siis kui võlgu jäämisest on möödunud 10 aastat. Teatavasti kümne aasta vanune võlg kuulub kustutamisele.
See on suht pseudoteema. 100 000 eur portfell võib tuua kuus viivisena sisse keskmiselt sellise summa mille eest saab heal juhul ühe jäätise osta. :)
timo
p.9
On olemas seadusejärgne ja kokkuleppeline viivisemäär. Kokkuleppeline on ülimuslik. Kui ei ole kokkuleppelist, siis rakendatakse seadusejärgset.OR puhul see aga pole eriti teemaks, kuna siin rakendatakse viivist kui sanktsiooni vaid loetud kuude vältel. Seega jääb viivise suurus marginaalseks ka siis kui võlgu jäämisest on möödunud 10 aastat. Teatavasti kümne aasta vanune võlg kuulub kustutamisele.
Ole nii kena ja juhata mind selle paragrahvini, mis lubab suvalise viivitusintressimäära kokku leppida. VÕS § 113 ütleb, et viivitusintressi määr on sama, mis intressimäär.
olaviVÕS §94(1) sätestab intressimäära võlasuhetes.
VÕS §113(1) sätestab seadusekohase viivisemäära (intress+8%). Selle sätte viimane lause lubab kokku leppida ka kõrgemas viivisemääras.
Kaudselt ka VÕS §415(1), mis keelab tarbijakrediidilepingutes leppida seadusekohasest viivisest kõrgemat viivist
Toon siin väljavõtte seaduseelnõu (1999) seletuskirjast. Paragrahvinumbrid eelnõu seletuskirjas ja vastuvõetud seaduses ei pruugi kokku langeda.
“Uudsena Eesti õiguses näeb eelnõu ette mujal maailmas üldiselt aktsepteeritud põhimõtte, et rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel tuleb viivitatud summa pealt maksta teatud protsente (viivitusintressi, § 103) ka sõltumata sellest, kas see on eraldi kokku lepitud või mitte. …. Üldiselt võib viivist nõuda (otseselt või kaudselt) kokkulepitud ulatuses. Kui lepingus ei nähtud küll otse ette viivise suurust, kuid lepiti protsendid kokku raha kasutamise jaoks muul põhjusel, näiteks laenuintressidena, võib nõuda neid ka viivisena. ”
Siit võib välja lugeda, et viivise suurus on kokkulepitav. Kui selles pole kokku lepitud, siis rakendub seadusekohane määr. Seda põhimõtet on rakendanud ka Riigikohus oma lahendites. Näiteks siin lambist üks näide “Kuivõrd pooled ei ole viivise suurust kokku leppinud, tuleb viivis välja mõista VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.” See on lahendist nr. 3-2-1-16-08
p.9Me loeme täpselt ühtesid ja samu paragrahve, aga saame neist erinevalt aru.
VÕS § 113 l 1 viimane lause: “Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.” Paned tähele - “loetakse VIIVISE MÄÄRAKS lepinguga ettenähtud INTRESSIMÄÄR” => viivise määr=intressimäär. Seda juhul kui INTRESSIMÄÄR on kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär, mis hetkel on 8.15%. Kohtulahend ja seletuskirja väljavõte ei räägi midagi intressimäärast KÕRGEMA viivitusintressi lubamisest.
Tuleb lähtuda seaduse mõttest, mitte üksikust sõnast. Seadustes leidub selliseid näpukaid hulgi. Ühesõnaga, viivise suuruses lepitakse kokku ja see on ülimuslik. Seadusjärgne viivisemäär rakendub:
a) juhul, kui viivise suuruses pole kokku lepitud, küll aga intressis (siis intress)
b) pole kokku lepitud ei intressis ega viivises (siis keskpanga intress+8)
Seaduse sõnastus jätab natuke soovida küll, aga no vaata, kes neid seadusi meil teevad.
p.9
a) juhul, kui viivise suuruses pole kokku lepitud, küll aga intressis (siis intress)
b) pole kokku lepitud ei intressis ega viivises (siis keskpanga intress+8)
Seaduse sõnastus jätab natuke soovida küll, aga no vaata, kes neid seadusi meil teevad.
p.9? mitte kuskil VÕSis pole sellele isegi sarnast teksti… +8 rakendub ainut keskpanga intressiga opereerides
a) juhul, kui viivise suuruses pole kokku lepitud, küll aga intressis (siis intress+8)
p.9Nõus, et teinekord on seadustes kahetimõistetavusi, aga praegu ei näe ühtegi põhjust, miks seekord peaks olema kahetimõistetavusega. Ja seadusi teevad meil täiesti adekvaatsed inimesed, perfektse seaduse kirjutamine on tõeline rocket science kuubis.
Seaduse sõnastus jätab natuke soovida küll, aga no vaata, kes neid seadusi meil teevad.
p.9Nõus, aga mille alusel sa praegu seaduse mõtte paika panid? Seletuskiri? Kas seletuskirjas on öeldud midagi, mis sinu arvamust toetab?
Tuleb lähtuda seaduse mõttest, mitte üksikust sõnast.
Nii et seni, kuni pole tõestatud vastupidist, jään oma arvamuse juurde, et seadus keelab intressist kõrgema viivitusintressi nõudmist. Kui keegi oskab tuua Riigikohtu lahendi või kasvõi mõne madalama kohtu lahendi või kui keegi hariduselt jurist asja ära seletab, tõstan käed ja annan alla.