Konkureerivas portaalis on viivis 0,2% kalendripäeavas, ehk 73% aastas. Sealgi ju omad juristid palgal.
maus
Jah, sorry, korrigeerisin oma eelmist teksti, seal oli näpukas sees. Korrektsuse mõttres siis uuesti:
Seadusjärgne viivisemäär rakendub:
a) juhul, kui viivise suuruses pole kokku lepitud, küll aga intressis (siis intress)
b) pole kokku lepitud ei intressis ega viivises (siis keskpanga intress+8)
Üks jurist on hiljuti kirjutanud järgmist (http://ee.triniti.ee/archives/3803):
“Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas, või lepingus ettenähtud sellest kõrgem viivise määr.”
Siia peaks veel juurde lisama, et kui pole kokku lepitud kõrgemat viivise määra, küll aga oli kürgem intressimäär, siis vastavalt seadusele rakendatakse intressimäära.
Viivise mõte on ju sundida deebitori kohustuse täitmisele. Mida kauem ta viivitab, seda suurem on ta karistus. Kui nüüd aga panna rangelt paika, et alati viivis=intress, siis ju poleks mitte mingit põhjust maksta oma laen kokkulepitud ajaks tagasi. Siis võiks ju laenulepingut täpselt samadel tingimustel ühepoolselt pikendada igavesti. Aga see on ju ilmselge non sens.
p.9
Seadusjärgne viivisemäär rakendub:
a) juhul, kui viivise suuruses pole kokku lepitud, küll aga intressis (siis intress)
b) pole kokku lepitud ei intressis ega viivises (siis keskpanga intress+8)
Üks jurist on hiljuti kirjutanud järgmist (http://ee.triniti.ee/archives/3803):
“Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas, või lepingus ettenähtud sellest kõrgem viivise määr.”
Siia peaks veel juurde lisama, et kui pole kokku lepitud kõrgemat viivise määra, küll aga oli kürgem intressimäär, siis vastavalt seadusele rakendatakse intressimäära.
Viivise mõte on ju sundida deebitori kohustuse täitmisele. Mida kauem ta viivitab, seda suurem on ta karistus. Kui nüüd aga panna rangelt paika, et alati viivis=intress, siis ju poleks mitte mingit põhjust maksta oma laen kokkulepitud ajaks tagasi. Siis võiks ju laenulepingut täpselt samadel tingimustel ühepoolselt pikendada igavesti. Aga see on ju ilmselge non sens.
p.9
Jah, sorry, korrigeerisin oma eelmist teksti, seal oli näpukas sees. Korrektsuse mõttres siis uuesti:Seadusjärgne viivisemäär rakendub:a) juhul, kui viivise suuruses pole kokku lepitud, küll aga intressis (siis intress)b) pole kokku lepitud ei intressis ega viivises (siis keskpanga intress+8)Üks jurist on hiljuti kirjutanud järgmist (http://ee.triniti.ee/archives/3803):“Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas, või lepingus ettenähtud sellest kõrgem viivise määr.” Siia peaks veel juurde lisama, et kui pole kokku lepitud kõrgemat viivise määra, küll aga oli kürgem intressimäär, siis vastavalt seadusele rakendatakse intressimäära.Viivise mõte on ju sundida deebitori kohustuse täitmisele. Mida kauem ta viivitab, seda suurem on ta karistus. Kui nüüd aga panna rangelt paika, et alati viivis=intress, siis ju poleks mitte mingit põhjust maksta oma laen kokkulepitud ajaks tagasi. Siis võiks ju laenulepingut täpselt samadel tingimustel ühepoolselt pikendada igavesti. Aga see on ju ilmselge non sens.
Omaraha on minu arusaamist mööda vältinud kiirlaenuvõtjate käitumismustrit, et koorida leppetrahvide ja viivistega võlgnikult seitse nahka. Ei nõustu Sinuga p 9. Kes on korralik maksja see maksab korralikult. Probleemsete laenude taga on tihti sellised retsidiivsed võlgnikud, kes läksidki laenu võtma teades, et ei hakkagi maksma või siis teine grupp, kelle “laenuvõtmise haridus” on puudulik. Viimasel grupil on tihti pere rahavoos puudujääke ning tihti lapitakse neid puudujääke just laenudega, mis teadagi pole jätkusuutlik. Selliseid võlgnikke ei motiveeri sa mingil juhul üha suurenevate viivistega laenu maksma. Pigem vastupidi mida rohkem selliseid pärmitaignana kerkivaid laene võlgnikul on, seda ükskõiksem ja apaatsem ta on. Lõpuks ta enam isegi ei ürita sellest olukorrast välja tulla.
Lõik Riigikohtu otsusest BIG Pank vs Peterson jt (https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/3378)
“Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (p. 12).”
olavi
“Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (p. 12).”