Kas sa arvad päriselt, et keegi ostab võlgasid keskmiselt 65%-se ja rohkema põhiosa jäägiga!? Rusikareegel on, et võlgasid ostetakse keskmiselt 30%-se põhiosa jäägiga. Mis oksjonit sa siin teed?
vivaldi
Kes siin 30%-ga ostab? Öeldi ju, et 70% ja sellega teenitakse kasumit ka. Kasumit teenib siis see kes asja kohtusse viib.
Kusagilt keegi ütles, et suurem osa võlgasi tuleb 2 aasta jooksul tagasi. Lisaks põhiosale tulevad kohtu kaudu tagasi ka intressid (mis ei ole vähe).
Lihtsalt praegune süsteem ei ole eriti läbipaistev ja tõstatab palju küsimusi õhku. Kui ma oleksin pahatahtlik portaaliomanik siis ma looksin ise mõned virtuaalsed “laenajad”, laseksin nende laenud hapuks ja 90 päeva pärast ostaksin 30% odavamalt tagasi. Päris hea aastatootlus oleks.
timo
Kusagilt keegi ütles, et suurem osa võlgasi tuleb 2 aasta jooksul tagasi. Lisaks põhiosale tulevad kohtu kaudu tagasi ka intressid (mis ei ole vähe).
Lihtsalt praegune süsteem ei ole eriti läbipaistev ja tõstatab palju küsimusi õhku. Kui ma oleksin pahatahtlik portaaliomanik siis ma looksin ise mõned virtuaalsed “laenajad”, laseksin nende laenud hapuks ja 90 päeva pärast ostaksin 30% odavamalt tagasi. Päris hea aastatootlus oleks.
30%-ga ostavad inkassofirmad võlgasid üles. 70%-ga ei osta keegi. Sina saad siit 70 ainult tänu sellele, et portaal paneb omalt poolt 30-40% tagatisfondist juurde. Kuidas nii lihtsast asjast nii raske on aru saada?
Vandenõuteooriaid ei viitsi üldse kommenteerida aga raske on luua virtuaalseid “laenajaid”, kui nimed ja koodid kõik avalikud.
vivaldi
Vandenõuteooriaid ei viitsi üldse kommenteerida aga raske on luua virtuaalseid “laenajaid”, kui nimed ja koodid kõik avalikud.
vivaldi
30%-ga ostavad inkassofirmad võlgasid üles. 70%-ga ei osta keegi. Sina saad siit 70 ainult tänu sellele, et portaal paneb omalt poolt 30-40% tagatisfondist juurde. Kuidas nii lihtsast asjast nii raske on aru saada?Vandenõuteooriaid ei viitsi üldse kommenteerida aga raske on luua virtuaalseid “laenajaid”, kui nimed ja koodid kõik avalikud.
+1
aleks781Tagatisfond on kogutud investorite vahenditests - iga tehingu korral arvestatakse üht-teist tagatisfondi. Seega pole väide, et “portaal paneb tagatsifondist 30-40% juurde” päris täpne. Pigem, et teostatakse tagatisfondist vastav väljamakse.
Seega ostab portaal investorite raha eest sundkorras ära 90+ võlgnevuse laekumata põhiosa ca 70% laekumata summa eest võttes riski, et tagatsifond (e. investorite raha) ei kata kogu portaali lubadust. Samas loodab portaal tulu sellest, et järgneva võlamenetlusega õnnestub võlgnikult kätte saada suurem summa (st “katmata” põhiosa, laekumata intressid, viivised ning võlamenetluse kulud). Oletavasti ollakse arvutanud ja statistikat teinud ning vaevalt, et omale “taskusse” tehakse.
Eelnev on ka põhjuseks, miks (nagu olen varem teatanud) vähendan oluliselt oma investeeringuid. (IP võrreldes kolmandikuni).
timo
Tekkis lihtsalt selline idee. Mis oleks kui enne kohtutäituri või inkasso juurde minekut st. vahemikus 90-100. päev, tehakse hapuks läinud laenule oksjon. See tähendab, et suurima pakkumise teinud isik ostab teiste laenulepingud ja tegeleb võlgnikuga ise. See oleks midagi sarnast nagu osta.ee-s müüdi vahepealoksjoni kaudu võlgasid. Osaled saaksid kõik - laenuandjad, inkassofirmad jmMis oleksid plussid:1) “investorid” saaksid hapuks läinud laenu eest alati parima turuhinna2) suhteliselt segane ja hägune situatsioon muutuks selgeks - st lõpeksid igasugused spekulatsioonid "kes kelle pealt teenib ja mis infot võlgniku kohta omab, igaüks saab vahele astuda ja oma vahenditega situatsiooni otsustada 3) portaalile tekiks uus platvorm mida arendada ja kust perspektiivis hakata tulu teenima.4) investoritele tekiks uus võimalus raha teenimiseks (sellega kindlasti igaüks ei hakka tegelema, vaid need kes siis teadmised omandavad või juba kogemust omavad)5) laenuvõtjate distsipliin võib paraneda, sest petturite võla võib omandada igaüks.Lihtsalt selline mõte jooksis läbi,mis arvate?
Timo, alustame sellest, et laen saab ostjates huvi tekitada ainult tervikuna, mitte 10/1600 mõttelisele osale vastava osana. Omaraha on minu meelest loonud nõuete tagatisfondile sundmüügiga suurepärase võimaluse hapude laenude müümiseks ettevõtjatele, kellele nendega tegelemine on põhitegevus. Hapude laenude müüjaks on tagatisfond, kes korraldabki nõuete (loe hapude laenude) müümiseks enampakkumise. Investorile sundmüügil makstav tasu koosneb tinglikult öeldes kahest osast. Esimene on 30 senti eurost mida makstakse ka täna vabatahtlikul müümisel. See on kaetud laenuvõtjate sissemaksetega tagatisfondi. Teine osa tasust kujuneb korraldatavate nõude müügi enampakkumiste edukusest. Mida rohkem raha enampakkumisel saadakse seda suurem on tasu teine pool. Enampakkumine algab tõenäoliselt alghinnalt 30-36 senti eurost. Mida kallimalt maha müüakse seda suurem on makse teine pool. Seda, et portaali haldur on lubadustega ettevaatlik pole mõtet hukka mõista, vaid tuleks pigem mõista. Portaali haldur vastutab tagatisfondi maksejõulisuse ja likviidsuse eest ning väljamaksete tasakaalupunkti alles otsitakse. Kellegi huvides pole olukord kus liiga lahkete lubadustega tagatisfond sisuliselt maksejõuetuks muudetakse.
Ja loomulikult ikka veel jutuks olev müügihetke ja müügiotsuse otsustusõiguse riive. Esmapilgul ei meeldinud see minulegi aga selle asemel, et õiendama hakata võtsin mõtisklemiseks aega. Leian, et pakutud lahendus on mõistlik. Alati saab vaielda selle üle kas 100 päeva on mõistlik aeg või peaks see olema 90 või 120 vms. Kõigile ei saa lihtsalt meele järele olla. Naljaga pooleks võib öelda, et rahulolematute kommentaaride lugemine ja neile vastamine on portaalihalduril “palga sees” ja õnneks pole ta kaotanud oma huumorimeelt.
Sama vaidluspunkt on loovutamise eest makstava tasu suurus, ka siin pole midagi teha, turg ehk “invisible hand” paneb asja paika.
Seda, et kõigile ei saa meele järele olla teadsid juba vanad roomlased. Tähtis on see, et enamus rahul on.
VincentVegaMulle pakutakse konkreetselt täna 30 eur-st investeeringust tagasi 8,64. Nii et väide ei pea paika.
Esimene on 30 senti eurost mida makstakse ka täna vabatahtlikul müümisel.
Seleta ära kuidas tagatisfond minu huvides on? Pigem on see ettevõte huvides?
aga see konkreetne laen on alguse saanud ju varem kui selle aasta 1. Märts. Selge sõnaga kirjas et vanemad laenud ei lähe sundmüügi alla ja nende mügi pross ca 30%
margsu
timo
Seleta ära kuidas tagatisfond minu huvides on?
Osadele tegelastele võibki asju seletama jääda. Tagatisfond on sellepärast sinu huvides, et sealt saad sa ca.30% tagasi, kui laen hapuks läheb.
Ja Oosmo ei ole siiamaani aru saanud, et investor ei maksa tagatisfondi mitte ühtainust senti kah.
Mis teie peades küll toimub?
OosmoJärgneva võlamenetluse teostab juba inkassofirma ja portaal ei looda sealt enam midagi.
Samas loodab portaal tulu sellest, et järgneva võlamenetlusega õnnestub võlgnikult kätte saada suurem summa (st “katmata” põhiosa, laekumata intressid, viivised ning võlamenetluse kulud). Oletavasti ollakse arvutanud ja statistikat teinud ning vaevalt, et omale “taskusse” tehakse.
vivaldi
Osadele tegelastele võibki asju seletama jääda. Tagatisfond on sellepärast sinu huvides, et sealt saad sa ca.30% tagasi, kui laen hapuks läheb.
Minu huvides see kindlasti pole. Minu huvides on ise enda riskid maandada. Pole vahet kelle taskust see tagatisfond võetakse. Selle summa arvelt oleks investoril võimalik teenida suuremat tulu (ja siis antud juhul jääks saamata see 30%). Kuna see nn ühest taskust võetakse ja teisest antakse, siis päeva lõpuks see ei tohiks tekitada kellelegi täiendavat tulu ega kulu. Antud hetkel on see tagatisfond lihtne Omaraha pangakonto, kuhu on kogutud päris suur hulk raha ja seda saab Omaraha kasutada vastavalt enda äranägemisele. Nagu kindlustusfirmad koguvad makseid ja siis investeerivad need näiteks aktsiatesse, võlakirjadesse ja mujale, mingi osa on likviidne ja sealt tehakse tagasimakseid. Nagu näed, siis toob tagatisfond kasu eelkõige Omarahale, mitte investorile.