LehmanBrothers
Endal on hakanud viimasel ajal rohkem laene hapuks minema, portaali kohta ei oska öelda, kuna portaali statistika lehel siniseid laene ei kuvata (oleks tegelikult aus kuvada).
Siniste statistikasse lisamisest on tõesti juba ammu ja mitu korda juttu olnud, aga miskipärast ei soovi Omaraha seda näidata. Ei saa ju olla keeruline selle ühe rea lisamine.
LehmanBrothers
Endal on hakanud viimasel ajal rohkem laene hapuks minema, portaali kohta ei oska öelda, kuna portaali statistika lehel siniseid laene ei kuvata (oleks tegelikult aus kuvada).
Kevadel läheb alati rohkem hapuks. Siis jäädakse võlgu korteriühistutele, lasteaiale, pangale jne., sest talvised suuremad kulud on kuhjunud ja osadel inimestel lihtsalt katus sõidab ning raha kulub suvalise mõttetu kola / muude impulsiivsete tegude peale. Keda rohekm huvitab, soovitan otsida uuringuid, mida sel teemal tehtud on.
Kas tagatisfondi sissemakse ei võiks olla diferentseeritud skooride kaupa? Hetkel maksavad kõik 3%, kuid loogiliselt võttes on kõrgemate skooridega laenude puhul vaja teha vähem väljamakseid, seega kõrgemad skoorid doteerivad madalamaid skoore. Diferentseerituse korral tekiks ka lisamotivatsioon laenajatel saada suuremat skoori. Lühemate laenude puhul (v.a. lühilaen) võiblepingutasu + tagatisfondi makse olla kokku suurem kui laenuintress, seega ei pruugigi olla motivatsiooni kõrgemale skooritasemele jõudmiseks/heaks maksekäitumiseks.
moneyeater
moneyeater
Kas tagatisfondi sissemakse ei võiks olla diferentseeritud skooride kaupa? Hetkel maksavad kõik 3%, kuid loogiliselt võttes on kõrgemate skooridega laenude puhul vaja teha vähem väljamakseid, seega kõrgemad skoorid doteerivad madalamaid skoore. Diferentseerituse korral tekiks ka lisamotivatsioon laenajatel saada suuremat skoori. Lühemate laenude puhul (v.a. lühilaen) võiblepingutasu + tagatisfondi makse olla kokku suurem kui laenuintress, seega ei pruugigi olla motivatsiooni kõrgemale skooritasemele jõudmiseks/heaks maksekäitumiseks.
Mõistlik mõte. Mdx Isepankur (nüüd Bondora) proovis seda millaski.
OosmoAga see ilmselt tähendaks tagatisfondi makstavate summade langust, sest vaevalt, et madalamate skooride juures on väga ruumi fondi sissemakseid suurendada. Intressimäärad on need, mis riski peaksid kompenseerima.
Kas see oleks variant, et tagatisfond ostaks igas laenus ka väikse osaluse ja saaks niimoodi headel aegadel oma varasid kasvatada, et siis kehvadel aegadel paremini toime tulla? 50% osalused laenudes ja 50% raha?
Vaatasin oma allikatest, et tagatisfondis on olnud:
2014-03-31 - €94k
2015-03-29 - €153k
2017-01-28 - €176k
2017-02-23 - €175k
2017-05-10 (täna) - €138k
Kusjuures 2015. aastal oli portfellijääk ca €3.8 miljonit vs tänase €13.7 miljoniga.
Enne käesolevat aastat tundub, et ta ikka vähehaaval tõusis, aga tänaseks on langenud juba alla 2015. aasta taseme. Oluline aspekt, mis mul siit muidugi puudu on, on 2015. aasta maikuu seis.
Põhjuseid võib siin olla minu arvates üsna mitu:
1. Tagatisfondi väljamakse protsent on tõusnud. Kui varasemalt oli see 60% või enne seda isegi maksti ainult siis, kui investor ise laenu maha müüs, siis nüüd pigem seal 80% kandis?
2. Laenumahud on väga järsult kasvanud. Alates 2016. aasta oktoobrist Eestis väljastatud laenude maht igakuiselt kahekordistus ca €700k pealt €1,3 miljoni peale ja on nüüd sealt pisut allpool kõikunud.
Kui Omaraha portfell käitub sarnaselt, nagu tüüpiline laenuportfell, siis suurem osa hapusid laene tekib just väljastamise järgselt näiteks ca 6 kuu jooksul, seega ongi loomulik, et peale järsku laenumahtude kasvu teeb tagatisfond ka üsna järsu languse. (Tegin kunagi analüüsi Bondora andmete baasil siin: http://rahafoorum.ee/en/defaults-happen-bondora/ )
Selles kontekstis on selline üles-alla kõikumine täiesti põhjendatud ja loogiline.
3. Samas, tänane tagatisfond on langenud 2015. aasta seisust madalamale (kui ta just 2015. mais veel madalamal polnud). See viitaks justkui, et kas:
a) suurema riskiga laenajate osakaal on tõusnud
b) lihtsalt väljamakse protsenti on liiga kõrgele tõstetud
c) tagatisfondi sissemakse protsenti on aja jooksul vähendatud (kunagi minu arust oli see siin mainitud astmelise tasu süsteem kasutusel?).
Võimalik, et mul on mingi hulk olulist infot siit puudu, sest default rate'i me kahjuks ei näe, aga arvestades, et portfell kasvab ja tagatisfond väheneb, siis ilmselt võiks selles osas Omaraha midagi ette võtta küll. Nö kate on isegi siis langenud, kui ka 2015. maikuus oli tõesti hooajalisusest tingituna tagatisfondis vähem kui täna.
RahaFoorum
2014-03-31 - €94k
2015-03-29 - €153k
2017-01-28 - €176k
2017-02-23 - €175k
2017-05-10 (täna) - €138k
Kusjuures 2015. aastal oli portfellijääk ca €3.8 miljonit vs tänase €13.7 miljoniga.
Enne käesolevat aastat tundub, et ta ikka vähehaaval tõusis, aga tänaseks on langenud juba alla 2015. aasta taseme. Oluline aspekt, mis mul siit muidugi puudu on, on 2015. aasta maikuu seis.
Põhjuseid võib siin olla minu arvates üsna mitu:
1. Tagatisfondi väljamakse protsent on tõusnud. Kui varasemalt oli see 60% või enne seda isegi maksti ainult siis, kui investor ise laenu maha müüs, siis nüüd pigem seal 80% kandis?
2. Laenumahud on väga järsult kasvanud. Alates 2016. aasta oktoobrist Eestis väljastatud laenude maht igakuiselt kahekordistus ca €700k pealt €1,3 miljoni peale ja on nüüd sealt pisut allpool kõikunud.
Kui Omaraha portfell käitub sarnaselt, nagu tüüpiline laenuportfell, siis suurem osa hapusid laene tekib just väljastamise järgselt näiteks ca 6 kuu jooksul, seega ongi loomulik, et peale järsku laenumahtude kasvu teeb tagatisfond ka üsna järsu languse. (Tegin kunagi analüüsi Bondora andmete baasil siin: http://rahafoorum.ee/en/defaults-happen-bondora/ )
Selles kontekstis on selline üles-alla kõikumine täiesti põhjendatud ja loogiline.
3. Samas, tänane tagatisfond on langenud 2015. aasta seisust madalamale (kui ta just 2015. mais veel madalamal polnud). See viitaks justkui, et kas:
a) suurema riskiga laenajate osakaal on tõusnud
b) lihtsalt väljamakse protsenti on liiga kõrgele tõstetud
c) tagatisfondi sissemakse protsenti on aja jooksul vähendatud (kunagi minu arust oli see siin mainitud astmelise tasu süsteem kasutusel?).
Võimalik, et mul on mingi hulk olulist infot siit puudu, sest default rate'i me kahjuks ei näe, aga arvestades, et portfell kasvab ja tagatisfond väheneb, siis ilmselt võiks selles osas Omaraha midagi ette võtta küll. Nö kate on isegi siis langenud, kui ka 2015. maikuus oli tõesti hooajalisusest tingituna tagatisfondis vähem kui täna.
Kas kellelgi on andmeid tagatisfondi suuruse kohta 2016 augustis (st enne “laenubuumi”. Enda mälu järgi püsis see fond suhteliselt sama suurusega pika aja vältel, kuigi laenuportfell järjepidevalt kasvas. St kui 2015 märtsis oli tagatifond 153k ja portaali portfell 3,7 milj, siis 2016 augustis oli tagatisfond samas suurusjärgus, aga portfell juba 7,3 milj, st protsendina portfelli mahtu vähenes tagatisfond 2x. Nii et tagatisfondi suhteline sulamine algas juba enne suurt laenumahu kasvu.
Üks asi millest ma aru ei saa on jutt, et laenumahu kiire kasv tingis tagatisfondi sulamise - ometigi ju suure hulga laenude väljastamisel peaks sellevõrra ka rohkem tagatisfondi sissemakseid laekuma?
Isiklik tähelepanek veel laenude kvaliteedi kohta. Kui varasemalt probleemsed laenajad tegid rohkem makseid enne hapuks minemist, siis nüüd (alates 2016 oktoober väljastatud laenude hulgas) on kasvanud selliste tüüpide arv, kes ei maksa midagi või teevad paar makset ja siis läheb asi hapuks. Tundub, et on lõdvendatud mingeid kriteeriume, mis võimaldab laene saada pahatahtlikel inimestel või kroonilistel võlglastel/luuseritel.
LehmanBrothers
Üks asi millest ma aru ei saa on jutt, et laenumahu kiire kasv tingis tagatisfondi sulamise - ometigi ju suure hulga laenude väljastamisel peaks sellevõrra ka rohkem tagatisfondi sissemakseid laekuma?
Isiklik tähelepanek veel laenude kvaliteedi kohta. Kui varasemalt probleemsed laenajad tegid rohkem makseid enne hapuks minemist, siis nüüd (alates 2016 oktoober väljastatud laenude hulgas) on kasvanud selliste tüüpide arv, kes ei maksa midagi või teevad paar makset ja siis läheb asi hapuks. Tundub, et on lõdvendatud mingeid kriteeriume, mis võimaldab laene saada pahatahtlikel inimestel või kroonilistel võlglastel/luuseritel.
Kuskilt on meeles, et Slovakkial on enda tagatisfond. Kas see summa on ka sama numbri sees seal investeerimise abi lehel?
Kui ma hinnakirjast õigesti aru sain, siis tagatisfondi läheb 3% makse kohe peale laenu väljastamist. Ehk kui tekib laenubuum, siis esmajärjekorras läheb tagatisfond tavapärasest kõrgemale tasemele. Seejärel aga kui laenud lõpuks hapuks hakkavad minema, kukub alla tagasi. Ehk see langus peaks järgnema tõusule, mis sellest samast laenubuumist oli tingitud.
Näitena:
- Omaraha väljastab täna €10 mil laene - tagatisfond tõuseb €400k peale
- 6+ kuud hiljem hakkavad laenud hapuks minema ja tagatisfond kukub kolinal allapoole tagasi
Isiklike tähelepanekutega on see jama, et need on nagu kohvipaksu pealt ennustamine :) Oleks vaja normaalset statistikat. Omaraha võiks näiteks kuvada hapude laenude osakaalu, ilma tagasiostetud laene sealt välja jätmata, et saaks öelda, mis olukord tegelikult on.
Kusjuures maksekäitumise halvenemiseks ei pea tingimata kriteeriume lõdvemaks laskma. Võib piisata vabalt ka hooajalisusest või tavapärasest erineva reklaamkanali (teistsugune segment laenajaid) kasutamisest.
Antud juhul aga on üldse raske hinnata, kas maksekäitumine on läinud halvemaks või lihtsalt on siin aasta-kahe jooksul seda väljamakse protsenti liiga kõrgele tõstetud, mis pole jätkusuutlik.
P.S. Vana info põhjal oli tagatisfondi osa tagasiostust ca 30% ja ülejäänu tuli inkassolt. Täna on see siis ilmselt kuskil 30-50% vahel, nii et olukord ei ole nii hull, kui vb mõne jaoks esmapilgul tundub. Lihtsalt ei paista praegusel kujul olevat jätkusuutlik, kui samamoodi jätkab.
RahaFoorum
LehmanBrothers
Üks asi millest ma aru ei saa on jutt, et laenumahu kiire kasv tingis tagatisfondi sulamise - ometigi ju suure hulga laenude väljastamisel peaks sellevõrra ka rohkem tagatisfondi sissemakseid laekuma?
Kui ma hinnakirjast õigesti aru sain, siis tagatisfondi läheb 3% makse kohe peale laenu väljastamist. Ehk kui tekib laenubuum, siis esmajärjekorras läheb tagatisfond tavapärasest kõrgemale tasemele. Seejärel aga kui laenud lõpuks hapuks hakkavad minema, kukub alla tagasi. Ehk see langus peaks järgnema tõusule, mis sellest samast laenubuumist oli tingitud.
Näitena:
- Omaraha väljastab täna €10 mil laene - tagatisfond tõuseb €400k peale
- 6+ kuud hiljem hakkavad laenud hapuks minema ja tagatisfond kukub kolinal allapoole tagasi
LehmanBrothers
Isiklik tähelepanek veel laenude kvaliteedi kohta. Kui varasemalt probleemsed laenajad tegid rohkem makseid enne hapuks minemist, siis nüüd (alates 2016 oktoober väljastatud laenude hulgas) on kasvanud selliste tüüpide arv, kes ei maksa midagi või teevad paar makset ja siis läheb asi hapuks. Tundub, et on lõdvendatud mingeid kriteeriume, mis võimaldab laene saada pahatahtlikel inimestel või kroonilistel võlglastel/luuseritel.
Isiklike tähelepanekutega on see jama, et need on nagu kohvipaksu pealt ennustamine :) Oleks vaja normaalset statistikat. Omaraha võiks näiteks kuvada hapude laenude osakaalu, ilma tagasiostetud laene sealt välja jätmata, et saaks öelda, mis olukord tegelikult on.
Kusjuures maksekäitumise halvenemiseks ei pea tingimata kriteeriume lõdvemaks laskma. Võib piisata vabalt ka hooajalisusest või tavapärasest erineva reklaamkanali (teistsugune segment laenajaid) kasutamisest.
Antud juhul aga on üldse raske hinnata, kas maksekäitumine on läinud halvemaks või lihtsalt on siin aasta-kahe jooksul seda väljamakse protsenti liiga kõrgele tõstetud, mis pole jätkusuutlik.
P.S. Vana info põhjal oli tagatisfondi osa tagasiostust ca 30% ja ülejäänu tuli inkassolt. Täna on see siis ilmselt kuskil 30-50% vahel, nii et olukord ei ole nii hull, kui vb mõne jaoks esmapilgul tundub. Lihtsalt ei paista praegusel kujul olevat jätkusuutlik, kui samamoodi jätkab.
Kokkuvõtvalt siis sellest teemast veelkord: Üksik isik ei muuda olukorda (maailma). Pareto teooria ütleb, et 20% rahaga, teed 80% kahjumeid. Panin endal 1 valiku kinni (ca 2 kuud tagasi), kus ca 10% rahast, tegi 70% kahjumeid. Mis siis sellega muutus - jah, minu kahjumid vähenevad jõudsalt, aga portaali seisukohalt ju midagi ei muutu, kuna tuleb uus või olemasolevad vanad investorid panevad ikka sinna raha kümnete tuhandete kaupa ja saavad need kahjumid kätte (portaal saab statistika, et kuidas erinevates valikutes laenajad käituvad. Portaal on vahend, otsuseid langetavad ikka investorid. Ükski laenaja ei saa laenu võtta sellisest kahjulikust grupist, kui investoreid poleks, s.t. pigem ütleks, et investorid on rumalad, kuna laenajad saavad raha käte, aga investorid mitte). Piisab sellest, et ca 1% investoritest paneb raha sinna ja ülejäänud 99% ei pane, siis olukord ei muutu endiselt, s.t. ma (me) võin olla kuitahes tubli, kuid see ei muuda portaali fondi suurust. Samas selle valiku/grupi portfelli suurus on kasvanud jõudsalt, s.t. kogu fondist võetakse ka edaspidi jõudsalt raha ära. Lihtsalt mina ise ei pea oma pead vaevama sellega, kas fondis on rohkem raha või vähem. Kui nüüd investor taipab ja vaatab, et tema raha “sulab” mõnes kategoorias ära, siis ta paneb selle kinni (loogiline on, et paneb, kuid tegelikult ei ole inimene alati ratsionaalne, pigem ikka emotsionaalne), kuid enda reaalne statistika tekib tal ju ca 6-7 kuud hiljem, kui kahjumeid kandma hakatakse. Ps.minu teada on fond ühine, lihtsalt erinevad väljamaksed (kes soovib, võib parandada). *Proovin ise teha nii, et kui fond on 0€, et ka siis oleks see kogutegevus minu jaoks jätkusuutlik, jah, osade investorite jaoks mitte, kuna raha hulk neil väheneks jõudsalt, s.t. ühel hetkel pole enam, mida investeerida.
kindlus
kindlus
Panin endal 1 valiku kinni (ca 2 kuud tagasi), kus ca 10% rahast, tegi 70% kahjumeid.
Aga jaga siis meiega oma kogemust. Omaraha seda statistikat ei avalda ja kui mul endal ei ole piisavalt suurt/pikka portfelli, siis ei saa ma ka ise järeldusi teha. Mul näiteks oli paus laenude väljastamises ja uue vooru laenud pole veel piisavalt vanad, et analüüsida, mis grupp halbu laene toodab.
Kõige parem, ka Omarahale?, oleks ikkagi avaldada statistikat sundmüüdud laenude kohta. Miks Omaraha seda jonnakalt teha ei taha, jääb mulle arusaamatuks.