Algajana küsiks nõu, milliselt profiile seadistate(tagatud/tagamata laenud, profiilide arv, laenu pikkus, boonus, intress, summa jne)?
Ka lingid oleks teretulnud, kui kuskil teemat põhjalikumalt käsitletud.
StockChimp
Ka lingid oleks teretulnud, kui kuskil teemat põhjalikumalt käsitletud.
Ok, sain vist pihta, “pakkumused” tabeli järgi peaks järeldama, mis intressiga laenu taotlejaid leidub…?
StockChimp
Kahjuks mitte.
Variant üks oleks panna automaatika “soovita intressi” peale ja siis sealt maha timmida kuni raha jooksma hakkab.
Variant kaks, mida ma proovinud pole, oleks Omarahalt läbi sõnumite teel nõu küsida, sest mul on mulje jäänud, et nad on valmis seda andma.
Variant kolm on mängida aga seal kardan, et tulemuste saavutamiseni kulub liiga palju kooliraha.
Lenzer
Variant üks oleks panna automaatika “soovita intressi” peale ja siis sealt maha timmida kuni raha jooksma hakkab.
Variant kaks, mida ma proovinud pole, oleks Omarahalt läbi sõnumite teel nõu küsida, sest mul on mulje jäänud, et nad on valmis seda andma.
Variant kolm on mängida aga seal kardan, et tulemuste saavutamiseni kulub liiga palju kooliraha.
Kui vaatad “soovita intressi” ja pakkumuste tabelit siis need “soovita intressi” ongi grammi jagu suurema protsendiga, kui rida, kust tulevad peale summad “taotlused” veerus. Pean silmas väiksema protsendi taotlusi, need suuremad on ilmselt välismaised laenud vms. Tegin endale väikse koondtabeli, 901-1000 on “soovita intressi” sõltuvalt laenu pikkusest 18, 22, 24, 26, 28(so. 3 kuud-3aastat). Taotlused algavad vastavalt: 17, 20, 23, 25, 28. Su soovitus “soovita intressi”-st alla poole tiksuda on pm õige aga see tabel näitab samuti, kust maalt taotlused algavad.
StockChimp
Veel üks variant, mida on soovitanud ka siinne admin. “Laena” lingi all liuguritega mängides näed millise intressiga hetkel laenu saaksid (ilmselt skooriga 801-900). Sellele võid lisada 1-2% ning raha peaks hakkama liikuma.
maus
Postkasti teel nõu küsimist ei tasu peljata. Saad teada mis protsentidega välja raha minema hakkaks. Proovitud variant ja töötab ilusti
tasujatom
Kui koostan rohkem kui 1 laenupakkumist täpselt samade tingimustega, siis võib juhtuda, et mu raha läheb samasse laenu rohkem kui 1 kord?
StockChimp
Mina “peenhäälestasin” nii, et panin väikese summa investeerimiskontole ja läksin soovituslike intressidega. Vaatasin mida välja läheb ja neil suurendasin intressi. Need, mis ei läinud (aga tahtsin, et läheks), said vähendatud.
karl
Ma ise ka algaja, aga panin kõrva taha siin foorumis öeldu, et alla 20% neto pole mõtet välja laenata.
Hakkasin ise timmima, algul veidi madalamad protsendid ja siis tõstsin kuni enam raha välja ei läinud.
Siis jälle langetasin veidi. Tegin ka statistikat, et millise protsendiga ja millistele gruppidele laene välja läheb.
Omal praegu sellised protsendid ja läheb raha välja küll. Boonus null.
6 kuud
901–1000 23%
801–900 27%
701–800 30%
601–700 0%
1 aasta
901–1000 25%
801–900 27%
701–800 32%
601–700 0%
2 aastat
901–1000 25%
801–900 27%
701–800 32%
601–700 0%
peeter82
Hakkasin ise timmima, algul veidi madalamad protsendid ja siis tõstsin kuni enam raha välja ei läinud.
Siis jälle langetasin veidi. Tegin ka statistikat, et millise protsendiga ja millistele gruppidele laene välja läheb.
Omal praegu sellised protsendid ja läheb raha välja küll. Boonus null.
6 kuud
901–1000 23%
801–900 27%
701–800 30%
601–700 0%
1 aasta
901–1000 25%
801–900 27%
701–800 32%
601–700 0%
2 aastat
901–1000 25%
801–900 27%
701–800 32%
601–700 0%
Tundub jah, et katseeksituse meetod koos intressi maksimeerimisega parim meetod. Osad siin siiski väga odavate protsentidega lepivad, vaatan. Huvitav, kas neil ikka meeles, et osad laenud ka hapuks lähevad…
Siit veel üks küsimus:
Roosaare statistikast võib välja lugeda, et umbes 100-st laenust(eesti, 901-1000) oli tal 8,2% punases, omaraha statistika näitab, et halbade laenude osakaal väga väike. Millest lähtuvalt peaks arvestama realistliku statistilist kahjumit - mitu protsenti laenudest osutuvad sellisteks, et peaks pöörduma tagatisfondi poole?
StockChimp
Siit veel üks küsimus:
Roosaare statistikast võib välja lugeda, et umbes 100-st laenust(eesti, 901-1000) oli tal 8,2% punases, omaraha statistika näitab, et halbade laenude osakaal väga väike. Millest lähtuvalt peaks arvestama realistliku statistilist kahjumit - mitu protsenti laenudest osutuvad sellisteks, et peaks pöörduma tagatisfondi poole?