Digitaalallkirja seadusliku põhistuse määrab Eestis Digitaalallkirja seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/694375

Selle kohaselt on digitaalallkirjal samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal, kui on tõendatud allkirja vastavus järgnevatele nõuetele:

(3) Digitaalallkiri koos selle kasutamise süsteemiga peab:
1) võimaldama üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud;
2) võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja;
3) siduma digitaalallkirja andmetega sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta andmeid või nende tähendust pärast allkirja andmist.

Seoses sellega paluksin portaali haldajal kirjeldada, kuidas on OR PINN-i korral ülaltoodud nõuded tagatud (eriti just see kolmas punkt)?

Lisaks sooviksin teada, kuidas (milliseid elektroonilisi kanaleid pidi) toimetatakse digitaalallkirja andmist ja kontrollimist võimaldav sertifikaat ja avalik võti kasutajani, kuidas on tagatud nende kanalite turvalisus ja ligipääsetamatus kõrvalistele isikutele ning kuidas on lahendatud kasutaja isikliku (salajase) võtme moodustamine nende baasil?

PeaLiK
Digitaalallkirja seadusliku…

Olete teinud eelduse, nagu oleks Omaraha PIN võrdne digiallkirjaga. Nii see ei ole ja me polegi seda kunagi väitnud. Seega baseerub Teie küsimustik paljuski valedel eeldustel.

Omarahas on kasutusel GuardTime ajatempli teenus, millega tagatakse Teile muret teinud tehniliste nõuete täitmine. Sellele eelneb isiku ja tema pangakonto tuvastus koos mobiilinumbri ja E-aadressi verifitseerimisega. Selline lahendus on juristide poolt heaks kiidetud.

Omaraha.ee

Ma ei saa nüüd aru…

Kui Omaraha PIN ei ole võrdne digiallkirjaga, siis ei saa sellega ju lepinguid digitaalselt allkirjastada. Eespool aga kõlas väide, et “laenulepinguid saab nüüdsest allkirjastada OR PINN'iga”.

Kui lepingul puudub kohustatud osapoole omakäeline või digitaalne allkiri, siis selline leping ei oma mitte mingit seaduslikku jõudu ega kohusta kedagi millekski! Üksi kohus allkirjastamata lepingut nõude alusena ei tunnista.

?

PeaLiK
Ma ei saa nüüd aru…

Eestis kehtiva seadusandlusega on Teie ülikategoorilistel väidetel küll väga vähe pistmist. Kohtud võtavad menetleda ja teevad positiivseid otsuseid isegi suusõnaliste kokkulepete kohta. Analoogseid allkirjastamise mudeleid kasutab terve maailm, selles osas pole me üritanudki jalgratast leiutada. Palju neid ID-kaarte siis maailmas on…

Kuigi täna on laupäev, vestlesin meie juristidega. Nende väitel ei teki kohtus probleemi lepingulise suhte tuvastamisel. Seega jääme oma esialgsete selgitusete juurde ega pea vajalikuks midagi lisada.

Omaraha.ee

Suulised lepingud on täiesti teine teema. Antud juhul on tegemist kirjalike lepingutega. Kirjalike lepingute kohta ütleb Võlaõigusseadus § 11 lg 4:

(4) Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad.

Soovitan lugeda siit: http://www.juristaitab.ee/KKK/mul-on-kusimus-lepingute-asjus/lepingulised-kohustused/millises-vormis-peaks-lepingud-olema-solmitud

Suuline leping oli näide: “…isegi suusõnaliste…”. Suur tänu pädevate soovituste eest, igal juhul annan need meie juristidele edasi.
Omaraha.ee

Tänan! Mõistan täiesti OÜ Omaraha soovi laenuvahendusportaali käivet tõsta nende inimeste kaasamisega, kellele elektroonilisi isikutunnistusi ei väljasta või kes ise seda mingil põhjusel kasutada ei soovi, aga minu, kui antud võlasuhtes riske võtva Poole jaoks oleks rahustav, kui lepingu kohustatud osapool on lihtsalt tõendatava ja seaduslikku põhistust omava allkirjaga kinnitanud oma tahtlust minuga võlasuhe sõlmida.

Ühe võimaliku alternatiivina näen ka võimalust lubada investoritel valida, kas nad soovivad paigutada vahendeid ainult traditsiooniliste, allkirjastatud lepingute alusel või aktsepteerida laenamist ka allkirjastamata lepingute alusel. See võiks näiteks toimida samal põhimõttel, kui hetkel on realiseeritud valik: “Firmale laenamine”, aga kindlasti on ka.muid samaväärseid lahendusi.

Ühe võimaliku alternatiivina näen ka võimalust lubada investoritel valida, kas nad soovivad paigutada vahendeid ainult traditsiooniliste, allkirjastatud lepingute alusel või aktsepteerida laenamist ka allkirjastamata lepingute alusel. See võiks näiteks toimida samal põhimõttel, kui hetkel on realiseeritud valik: “Firmale laenamine”, aga kindlasti on ka.muid samaväärseid lahendusi.


Nõus PeaLiK´uga. Valikuvabadus võimalikuks. Kui ikka näit. kasutajal “ToruPutkil ” puudub “ID” ja nägu, ja ta pole seda Administratsioon´ile tõestanud, ei sooviks riskida.