StockChimpJah aga siis vastati Teile väga pikalt ja asjalikult. Ei pidanud vajalikuks enam midagi lisada.
Mõni küsimus oli algses postituses otse teile suunatud ja no üldiselt, kuidas teemat kommenteeriksite. Kopeerin varasema vastuse: “Oot-oot, ärge riielge. Neil teemadel võib diskuteerida küll. Mõtlen veidi ja vastan.”
Mul endal on võimalikest probleemidest veidi teine nägemus kui RahaFoorumil. Kõiki ohte üleilmse majanduskriisi kaela ajada on lihtne ja mugav, kuid teatavasti lähevad firmad pankrotti ka ilma mingi kriisita.
Üks suuremaid muresid, millega paraku keegi ei tegele, on meie kontol seisev investorite raha. Kui seda on miljon, siis sellega veel kaugele ei purjeta, kui kümme miljonit, siis juba purjetab küll. Kui meie oma mudelit lõime, siis oli plaanis teha midagi otsekorralduse laadset, kus investor annab meile loa oma pangakontolt teatud tingimustel raha juurde võtta. Töö käigus selgus, et see teema ei huvita kedagi ja nii ta tegemata jäigi. Käisime lausa FI's neid asju arutamas aga sealt visati meid viisakalt välja. Minu arust oleks asjapulkade poolt elementaarne kontrollida ainult ühte asja - kas klientide raha on P2P kontol olemas või on seda puudu. Varem või hiljem pistab keegi kümne milliga punuma. Siis muidugi kõik pulgad ärkavad. Mõnes riigis on olemas nõue osakapitali suurusele, kuid, nagu me kõik mõistame, ei kaitse see millegi eest.
Teine probleem, nagu iga firma puhul, on tulud-kulud. Kui on selgelt näha, et firma on tehtud müügiks, nagu see moodsal ajal enamasti on, ja tulud ei hakkagi kunagi kulusid ületama, siis tasuks valvas olla.
Kolmandaks numbrid. Enamus P2P'sid pakuvad lehekülgede kaupa täiesti mõttetuid andmeid. Üks graafik uhkem kui teine. Kui aga hakkad nendega arvutama, siis enamasti see ei õnnestu. Seega mina vaataks, kas numbrid tekivad automaatselt mingi regulaarsusega (kindlasti tihedamini kui 1x kuus) või ilmuvad nädal peale kuu lõppu ja paari kuu pärast selgub, et neidki on vahepeal kõpitsetud.
Mis puutub majanduskriisi, siis kriisid muidugi tulevad ja lähevad, kuid ilmselt mitte enam sellise auguna nagu 2007-2008. Näiteks Liisi elas tolle kriisi kenasti üle. Tegime palju kokkuleppeid, raha laekus hilinemisega, kuid laekus. Ja mis peamine, kliendid jäid alles. Omarahal tõesti on kohustus maksta sajandal päeval 60% ja teatud tingimustel võib juhtuda, et peame hakkama peale maksma. Slovakkias nii ongi, Eestis, et te teaksite, võiksime täna ka 100% välja maksta. Nii et 60%-ni on maad veel küll. Fataalse kriisi puhul tuleb ju kõne alla ka selline lahendus, et loobume saja päeva maksest ja naaseme meie esmase lahenduse juurde. Investori jaoks tähendab see seda, et keegi tegeleb võlglastega edasi.
Teatavasti on meil siin hea konkurent Bondora. Meilt on sageli küsitud, mis vahet on Omarahal ja Bondoral. Mina vastan enamasti nii - Bondora on kaldu laenaja, meie investori suunas.
Aitab ehk küll, nii võibki heietama jääda.
Omaraha.ee
Minule Omaraha meeldib ja olen tänulik sellise hea keskkonna eest. Jõudu tegijatele!
vest
Ma tegelikult siiski päris hästi ei saa aru, mis juhtub, kui 160 000 tagatisfondis otsa saab. Arvestades, et portaali koondülevaade näitab välja laenatud olevad ca 13 milj., peaks tagatisfond kergema väliskeskkonna raputuse korral suht kiiresti otsa saama.
Kui keegi oskab lahti seletada, oleksin tänulik.
avoxz
Kui keegi oskab lahti seletada, oleksin tänulik.
Tagatisfondi suurust saavad mõjutada nii investorid, kui ka portaal. Portaal teeb näit. reklaami ja laenab raha välja rohkem või siis tõstab limiite võimaluse korral, s.t. iga laenaja maksab fondi x €. Investor saab mitte laenata nendesse gruppidesse, mis kõige rohkem “söövad” tagatisfondi, s.t. raha jääb rohkem sinna alles. Mõlemad osapooled teevad kodutöö ära ja mõlemad võidavad. Jõudu.
kindlus